Aasta suurim oht on rahvusvaheline kaubandus, mis põhjustab suuri majanduslikke ja finantsvarade kõikumisi.

Globaalse kaubanduse kasv jäi esimeses kvartalis maailmamajanduse kasvutempole märgatavalt alla, kosudes aastaga vaid 0,5%, mis annab tunnistust majanduste ulatuslikust aeglustumisest ning üleilmsete väärtusahelate jätkuvast korrigeerimisest. Lisaks on kaubanduspinged võrreldes suvekuudega taas ägenenud ning vähendanud majanduslikku kindlustunnet nii arenenud kui ka arenevatel turgudel. Majandusnäitajad on samas nõrgenemas kõrgelt tasemelt ning valdavalt ikka veel ajaloolise keskmise lähedal. See ei osuta veel majanduslangusele, külla aga kasvanud riskidele.

Kestvad üleilmsed kaubanduspinged ja nendega seotud geopoliitilised riskitegurid on kahtlemata koos arenevate turgude suurenenud protektsionismiohu ja haavatavusega kärpinud nii arenenud kui ka arenevate turgude kasvuväljavaadet.

Ei ole sugugi üllatav, et varemalt tugev kasv on paljudes arenenud riikides täna aeglustumas. Riigid, mis sõltuvad rohkemal määral rahvusvahelisest kaubandusest, on vastuvõtlikumad tsüklilisele nõrkusele, mis võib põhjustada nõrgema kasvuga Euroopa majanduses lühiajalist majanduslangust1.

Lisaks mõjutavad majandusi mitmesugused struktuursed muutused. Näiteks tootluse aeglane kasv, rahvastiku vananemine ja uusi väljakutseid esitab ka protektsionismi võimalik suurenemine kui uus normaalsus. Nendega toimetulekuks on riikidel kasulik töötada aegsasti välja kasvu soodustavad struktuurreformid, mis keskenduks globaalse konkurentsivõime arendamisele ja innovatsioonile.

Eespool mainitud pärssivad tegurid on põhjustanud languse globaalses töötlevas tööstuses ning survestavad jätkuvalt majandususaldust. Majandushiiglaste USA ja Hiina vahelised pikaleveninud kaubanduspinged on vähendanud kaubandusvooge ja investeerimishuvi maailmas.

Ennekõike on see vähendanud töötleva tööstuse kindlustunnet nii arenenud kui ka arenevates majandustes ning nõrkus jätkub  aasta teises pooles ja ka edaspidi. USA ja Hiina vahelised kaubandusläbirääkimised jätkuvad pärast suviseid tagasilööke, kuid oht, et mõlemad pooled kehtestavad enne kompromissi saavutamist uusi tariife ning survemeetmeid, on üha suurenemas. Sellel suurenenud ebakindlusel on üleilmsed mõjud, mis avalduvad finantsturgude ja maailmamajanduse üha nõrgenevates fundamentaalnäitajates.

Euroopa, eeskätt Ühendkuningriigi majandust, on ähvardamas leppeta Brexiti oht, mis külvab soovimatut ebakindlust ning jahutab erasektori investeeringuid. Itaalia seisab silmitsi valitsuse vahetusega, ning seda ajal, mil riigi eelarveolukord on pingeline ning kasvu pole. Mitmel suurema võlakoormusega riigil napib eelarvetes puhvreid, et uutele majandusraputustele vastu seista.

Lisaks eelnevale eksisteerib rida teisi geopoliitilisi pingeid (seoses näiteks Iraani, Hongkongi, India ja Pakistani, Süüria jt riikidega), mis võivad teiste väliste riskitegurite koosmõjul majanduste hapramaks muutuvat taastumist pidurdada. Kaubanduse hoo raugemine ja välisnõudluse jahtumine tähendab kokkuvõttes seda, et sisenõudlus jääb ajutiselt euroala, sh Baltimaade avatud majanduste peamiseks kasvu allikaks.

Nõrgema globaalse majanduskeskkonna taustal on kasvanud majanduslanguse riskid haprama kasvuga riikides. Maailmamajandusse on tekkinud väikesed mõrad, mis panevad turgude riskivalmiduse pärast eelmisel sügisel toiminud järsku riskivarade müümist taas proovile. Nimelt, valdavaks trendiks on globaalsete  võlakirjaturgude intressikõverate muutumine laugemaks ja pöördumine (ehk pikemaajalise tähtajaga võlakirjade tootluse langemine madalamale lühiajalistest intressidest on tüüpiline märk eesootavatest majandusprobleemidest). Riskid on täna madalamad, sest korporatiivvõlakirjade turgudel on krediidiriski marginaalid jäänud suhteliselt stabiilseks.

Rekordmadalad, kohati üha negatiivsemad intressid on finantsturgudel endiselt debateeritav teema, mille puhul arvamused lahknevad. Riigivõlakirjade tulususe määrad on tegemas langusrekordeid: USA 30-aastaste võlakirjade tootlus alanes augusti keskel esimest korda pärast mitut aastakümmet alla 2%. Üldiselt on madalad intressimäärad riikide sisemajandusele soodne: paljud Euroopa riigid, millel on Balti riikidega lähedased majanduslikud suhted, saavad tuge ehitus- ja kinnisvarasektorilt. Tööstuse kiratsedes on oluline, et majandust toetavad teenuste- ja eluasemeturud.

Kaubanduspinged ohustavad maailmamajanduse väljavaateid
Meie hinnangul ei ole intressikõvera pöördumine (pikaajalise tulumäära langemine madalamale lühiajalistest intressidest) sel korral märk peatselt lähenevast majanduslangusest, vaid peegeldab hoopis paljuski nõudluse kasvu kvaliteetse vara järele ning pisut liiga optimistlikke turuootusi rahapoliitika leevendamise osas. Enamike üleilmsete organisatsioonide, sh Rahvusvahelise Valuutafondi ja keskpankade majandusprognoosid ei viita maailmamajanduse kasvu peatumisele, rääkimata majanduslangusest. Meie baasstsenaarium ei näe ette euroala majanduslangust lähiajal, kuid arenenud riikides, sh USAs ja Euroopas suurenenud kaubanduslik ebakindlus ja kaubandusliku protektsionismi oht süvendavad kasvuriske. Baltimaade majanduse kasv ületab kindlalt euroala keskmist kasvu.

Globaalne tööstus on endiselt majanduse jahtumise epitsentris, samas, kui tarbimine püsib tugev. Maailmamajanduse pikaajaline nõrkus piirneb endiselt töötleva tööstuse laiapõhjalise aeglustumisega. Tootmist on mõjutanud tariifivaidlused ja globaalsete väärtusahelate korrigeerimine ning automüügi vähenemine nii Hiinas kui ka viimasel ajal mitmeski Euroopa riigis. Juunikuus registreeriti Euroopas aastatagusega võrreldes 3,1% vähem sõidukeid. Autotootjad seisavad silmitsi mitmekülgsete raskustega, sh hiina tarbijate vähenenud püsikaupade ostud, rangemad CO2 heitenormid ning käimasolev kulukas üleminek diiselautodelt elektrisõidukitele. Äärmuslik näide on Norra, kus pooled uutest müüdud sõidukitest on elektriautod.

Tööstuse nõrkus Euroopas piirneb paljuski töötleva tööstusega, seejuures kapitali ja  vahetarbekaupade tootmine jääb alla tarbekaupade tootmisele. Euroala tööstuse maht kahanes juunis eelmise aastaga võrreldes 2,6%. Üldine majanduskeskkond ei viita aga langusele ning selle põhjused on järgmised.

Teenuste harude kasv edestab selgelt töötlevat tööstust. Täna on vaid piiratud märgid tööstuse probleemide ülekandumisest teenuste harudesse, mis lõikavad  kasu sisenõudlusest. Eratarbmine on arenenud riikides endiselt kasvutrendil ning tööhõive kasvab, küll aga senisest mõõdukamas tempos.

Näiteks euroala hõivemäär kasvas teises kvartaalses võrdluses 0,2% (aastatagusega võrreldes 1,1%). Sellele eelnes tugev 0,4%ne kvartaalne kasv (1,3% aastas) esimeses kvartalis. Palgakasv on möödunud aastal samuti taastunud, tuues euroala tarbijatele 1–2% reaaltulu (sealjuures kasvasid nominaalpalgad esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes 2,4%).

Üleilmsest kriisist keskmisest kiiremini taastunud Balti riikides täheldatakse  jätkuvalt kiiret reaalpalkade kasvu, mis toetab tarbimist ja seeläbi majandust. Sissetulekute lähenemine euroala keskmise suunas ja madal töötuse määr on kasvava välise ebakindluse taustal stabiilsust toetavateks teguriteks. Majanduskasvu mõõduka aeglustumisega pidurdub edaspidi ka palkade kasv, kuid see toimub järk-järgult.

Positiivselt poolelt püsivad USA suurmajanduse tarbijate nõudlus ja kindlustunne jätkuvalt tugevad. Jaemüük kosus tublisti nii juunis kui ka juulis. Lisaks on töötusemäärad langenud kriisieelsele madalale tasemele. Tööjõunõudluse osas ei ole kaubanduspingete taustal täheldada jätkuvalt nõrgenemist  (vabade töökohtade määras või töötundides).

Kõige rohkem kurdetakse täna maailmakaubanduse üle. Teine oluline riskitegur, mida globaalse haardega ettevõtted täna probleemina esile toovad on kvalifitseeritud tööjõu nappus. Stabiilse, kuid mõõdukalt aeglustuva üldise kasvu kontekstis ei viita see, et tööjõunõudluse kasv oleks aeglustumas tööstussektorist  väljaspool. Viimase ettevõtete majandustulemuste avaldamise hooajaga kaasnesid tõepoolest kasumihoiatused, mille puhul peamise põhjusena toodi õigustatult esile probleeme globaalse kaubandusega.

Võib juhtuda, et globaalse nõudluse vähenemise ja tellimuste nõrkuse tõttu  hakkavad üha enam ettevõtteid taas tööjõukulusid kärpima, ning see oleks halvaks endeks tarbija kindlustundele. Kasumimarginaalid on surve all, kuna ettevõtetel ei ole tagasihoidlike ekspordihindade tõttu piisavalt võimalusi kasvavaid tööjõukulusid müügihindadesse edasi kanda. On märkimisväärne, et suurima globaalse tööstushiiu Hiina tootjahinnad pöördusid alates juunist taas langusesse. Hiina majanduse, sh tööstussektori kasv on aeglustumas.

Lisaks jäävad toorainete (sh, nafta, gaas ja metallid) hinnad globaalse kaubanduse ja nõudluse mõõdukama kasvu taustal tagasihoidlikuks. Nafta hind saavutas aprilli lõpus aasta kõrgeima taseme, kuid edasi on toimunud hindades taandumine. Toornafta nõudlust jahutavad USA ja Hiina vahelised kaubanduspinged.
Üldine olukord viitab Balti riikide peamiste eksporditurgude kasvu aeglustumisele, samas lähiajal ei ole oodata suurt majanduslangust. Baasstsenaarium näeb ette tänase hea majanduskasvu edasist aeglustumist.

Kaubanduspingete süvenemine toob kaasa selgeid riske, mis võivad koos eespool mainitud geopoliitiliste ohtudega põhjustada mõnes Euroopa riigis pehmet majanduslangust. Ettevõtted, mis tegutsevad vähem tsüklilistes sektorites ja siseturgudel ei ole samuti selle eest kaitstud, kuid nende olukord on tänases heitlikus globaalses kaubanduskeskkonnas keskmiselt parem.

Balti riikide peamised eksporditurud jätkavad kasvu. Euroala, mis on Balti riikide peamine ekspordisihtkoht, lõikab eeldatavasti kasu tööturgude paranemisest ja sisenõudlusest (sealhulgas investeeringute taastumisest). Käesoleval aastal on oodata senisest mõõdukamata, parimal juhul 1,2 protsendipunktist SKP kasvu, ning see jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks.

Määramatust tuleviku arengute osas on täna palju. Euroopa Liidu välise majandustegevuse taastumine sõltub üleilmsete kaubanduspingete vaibumisest, globaalsete monetaartingimuste paranemisest ja samuti uutest riikide poolsest majanduse stimuleerimise meetmetest.  Riskid on majanduse aeglustumise suunas ja tänased probleemid tööstusest võivad ilma piisavate lisameetmeteta avaldada mõju teistele majandusharudele.

Euroopa majanduskasv oli teises kvartalis tagasihoidlikum
Euroala SKP kasv aeglustus möödunud aasta lõpus märkimisväärselt 1,2%ni aastataguses võrdluses (kvartaalselt 0,2%). Kasvukiirust jahutas tööstuse ja ekspordi tagasihoidlikum panus ja varude korrigeerimine. Väliskeskkonna riske trotsides suutsid euroala riigid esimeses kvartalis seista vastu väliskeskkonna mõjudele, jätkates oodatust parema 1,2%se (kvartaalselt 0,4%se) kasvutempoga.

Kahjuks eskaleerusid globaalsed kaubanduspinged suvekuudel ning ulatusid isegi majandushiiglastest USAst ja Hiinast kaugemale, mõjutades ka Jaapanit ja Lõuna-Koread. Globaalse kaubanduse aeglustumine on avaldanud seni kõige rohkem survet tööstusgigantidele. Euroopa riikidest on täna kaubanduse ebakindluse tõttu enim mõjutatud Saksamaa, mis on euroala suurim eksportöör ja globaalse haardega tööstuskeskus (suure autotööstuseosakaaluga).

Euroala majandustervise seisukohalt on oluline see, et kõikidest suurimatest euroala riikidest vähenes teises kvartalis kasv ainult Saksamaal. Seejuures pärast esimeses kvartalis tehtud tugevat spurti järgnenud jahtumine oli mõõdukas (võrreldes eelmise kvartaliga -0,1%). Itaalial õnnestus napilt langust vältida, samal ajal kui Prantsusmaal ja Hispaanias aeglustus kasv minimaalselt. Euroala taastumine 1,1%se SKT aastakasvuga jätkus oodatult veidi mõõdukamas tempos.

Avatud majandusega põhjamaade riigid seisavad samuti silmitsi jahtuva majanduskeskkonnaga, saades tuge tugevatelt tööturgudelt ja korras riigirahandusest. Majanduse monetaartingimused on kasvu toetamas, seoses langenud intresside ootuste ja nõrgemate vahetuskurssidega. Isegi Norra keskpank on saatnud esimesi signaale, mis võivad viia intresside senise tõstmise kava külmutamiseni, et hoiduda teiste üleilmsete keskpankade paindlikuma rahapoliitikaga vastuollu minemast.

Baltikumiga majandustega tihedalt seotud põhjamaades on kasvutrend nüüd nõrgenemas. Norra eristub täna teistest põhjamaadest, kuivõrd majandust elavdavad taastuvad naftainvesteeringud, tööjõunõudlus ning soodne olukord ehitusturul. Rootsi avatud majanduse (olulisteks kaubanduspartneriteks  Ühendkuningriigid ja Saksamaa) kasv kahanes teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga -0,1%, samal ajal kui Soome üllatas korraliku 0,9% kvartaalse kasvuga. Üldine trend järgmisteks aastateks viitab aeglasemale majanduskasvule ja see tõstab tähelepanu keskmesse kasvu soodustavad struktuurreformid ja võimalikud fiskaalsed lisastiimulid. Balti riikide eksport põhjamaadesse on jätkunud hea kasvuga. Tihe lõimumine stabiilsemate põhjamaade majandusega toob kasu.

Baltimaad koos mõnede Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, nagu näiteks Slovakkia, on tänapäeva Euroopa Liidus ühed dünaamilisemad ja kiireima kasvuga majandused. Viimase kolme aasta jooksul on euroala ja Balti riigid kogenud majanduse laiapõhjalist taastumist, mis avaldub oodatust paremas majanduskasvus ning madalale tasemele jõudnud töötuse tasemes. Eestis ja Lätis ületas 2017.–18. aasta keskmine kasvutempo 4 protsendipunkti läve. Leedu näitas võrreldes eelmise aastaga tugevat 3,5%st kasvu. See on võrreldav SKP ligi 2% keskmise kasvuga euroalas.

Baltimaade tööhõive paranemise taustal on tööturul osalemise määrad tõusmas uutesse kõrgustesse (eriti Eestis) ning töötusmäärad on saavutanud kriisieelse madala taseme sarnaselt teistele kiiresti arenevatele euroala riikidele. Prognooside kohaselt hakkab kasv järgmise kahe aasta jooksul aeglustuma, olgugi et kõrgelt tasemelt. Kui globaalse kaubandusega seotud ebakindlus taandub ning majandus saab oodatust suuremat tuge sisenõudluselt, sealhulgas taristuprojektidelt (nt Rail Baltic), ei saa välistada ka positiivseid üllatusi. Majanduste oodatud mõõdukama arengu juures jäävad tööturud jätkuvalt pingeliseks.

Ootuspäraselt on käivitunud nihe asünkroonselt kasvult sünkroonsele kasvu aeglustumisele, mida olime ka varemalt prognoosinud. Peamised riskid Balti avatud majanduste jaoks on kaubandustõrked ja nende mõju arenenud majandustele. Globaalse kaubanduse jahtumise ulatus tänavu on erakordne. Kaubandus kujutab endast peamist riski euroala sh Balti riikide kasvuväljavaate edasiseks nõrgenemiseks. Niisamuti jääb see tõenäoliselt veel mõneks ajaks tööstussektori peamiseks probleemiks, mille üle tekib võimalusi veel kaebusi esitada.

Rahvastiku vananemine mõjutab Eestit, Lätit ja Leedut samal määral kui teisi euroala majandusi

Tänase keskmisest tempokama kasvu taustal on Balti majandustel sobiv aeg võtta päevakorda majanduse pikaajalist kasvuvõimekust arendavad struktuurreformid. Lisaks jahutavale välismajanduskeskkonnale avalduvad majanduskasvule mõju piiratud tööjõu pakkumine, seejuures euroala keskmisest jätkuvalt märkimisväärselt madalad sissetulekud ei aita konkureerida Euroopa tööjõuturul talentide pärast. Struktuurireformide fookuses peaks olema tootlikkuse ja lisandväärtuse arendamine, sest eelnevast sõltuv sissetulekute lähenemine euroala keskmisele tasemele kujutab endast pikka teekonda.  

Ekspordist sõltuvad Balti riigid vajavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja masinatesse, et saada osa varajastele rakendajatele ja tehnoloogiliste uuenduste tegijatele pakutavatest eelistest. Riigid hakkavad 2035. aastaks reformikavasid koostama. Heaolu pikaajalise kasvu seisukohast oleks hea, kui tulevased reformid keskenduksid ennekõike majanduse pikaajalist kasvuvõimekust arendavatele meetmetele nagu näiteks haridusreformidele, innovatsiooni arengule ning teadus- ja arendustegevusele. Nutitaristu on samuti üheks võimaluseks, mida saab kasutada selleks, et liita Baltimaade majandus digitaliseeruva maailmamajandusega.
Teenindussektori (sh äriteenused, IKT, keerukamad inseneri teenused, e-kaubandus jne) kui majanduskasvu vedavate harude osakaal on selgelt kasvamas ning seda arengut tasub toetada.

Balti riigid on viimase kümne aasta jooksul teinud olulisi edusamme tööturul, saavutades tänaseks kriisieelsele tasemele lähedase madala tööpuuduse. Euroopa seisab samas silmitsi ühiste rahvastiku vananemisega seotud katsumustega. Majanduse struktuurimuutused ja neid toetavad reformid on just need, mis saavad luua uusi võimalusi eakamate sissetulekute jätkusuutlikuks kasvuks. Üheks võimaluseks sissetulekute kasvu arendavate struktuurimuutuste kõrval on soodustada tööjõuturul kauem töötamist. Heaolu pikemaajaline arendamine nõuab struktuurilisi muudatusi ning poliitiliselt vähem tasuvaid struktuurilisi reforme, mis ei too tihti kiiret tulu.

Rahvastiku edaspidine järkjärguline vananemine toob kaasa tervishoiuteenuste hindade ja sotsiaalsete väljaminekute paratamatu kasvu. Euroopa ühtne turg on suunatud heaolu ühiskondade arendamisele, mistõttu ei jäta see madalatele palkadele orienteeritud ettevõtlusele palju arenguruumi. Sellest tulenevalt peavad pikaajalised strateegiad keskenduma ennekõike kõrgema sissetulekuga töökohtade loomisele. See nõuab teiste arenenud riikide kogemusele tuginedes pidevat püüdlemist uuenduste poole – nutika ja globaalse majandusega integreeritud ökosüsteemi arendamisele. Balti riikide tööturud on avatud ning üha kasvavad sissetulekud ja investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ja säästva keskkonna loomisesse aitavad ettevõtetel luua paremaid tingimusi välistalentide ja riskikapitali ligimeelitamiseks. Regiooni IKT-sektori jõuline areng on vägagi paljutõotav lähtepunkt ka teiste majandusharude jaoks.

Lisaks eelnevale võib soovida ka nutikat pensioni kogumise süsteemi. Eesti on sellel aastal tegemas üpris märkimisväärseid muudatusi pensionisüsteemis, andes säästjatele suurema vastutuse investeerimisotsuste tegemisel. Tibusid on vara lugeda isegi näiteks kahe aasta pärast, kuna nii põhjalikke süsteemimuudatusi tuleb katsetada majandustsükli üleselt.

On suur kiusatus ajada täna kõik majanduse nõrkused globaalse kaubanduse kaela ning majanduskasvude aeglustumisel pöörduda lihtsamate valikute ehk sisenõudlust stimuleerivate fiskaalpoliitika meetmete juurde. Samas kõige jätkusuutlikumad ja vastupidavamad lahendused jõukuse ja kiirema pikaajalise kasvu saavutamiseks sõltuvad täistööhõive juures üha rohkem sihipärastest struktuursetest reformidest ja investeeringutest.


1Tehniline majanduslanguse (inglise keeles technical recession) korral aeglustub kvartaalne SKP kasv kahes järjestikuses kvartalis.