Viimaste aastate püsiv majandusekasv Eestis on positiivselt mõjutanud ka siinsete elanike elujärge. Sel kevadel Emori läbiviidud finantsseire uuringu kohaselt on oma majanduslikku toimetulekut positiivsena hindavate elanike osakaal 2013. aasta madalseisuga võrreldes kasvanud kaks korda – iga kolmas elanik hindab enda üldist toimetulekut heaks või väga heaks. Sääste ja investeeringuid omab 86 protsenti leibkondadest.

Samas, kui vaadata inimeste säästmis- ja investeerimisharjumusi lähemalt, näeme, et jätkuvalt hoiab enamus inimesi sääste arvelduskontol, sularahas või parimal juhul hoiusel, investeeringud on aga vaid 19 protsendil peredest. Selliselt kaotab enamus inimeste varadest inflatsiooni tõttu ajas järjest ostujõudu, kuna hoius või sularaha ei paku piisavalt tootlust.
 
Investeeringute vähese osakaalu põhjuseks võib olla ka fakt, et rahaasjades kiputakse hoidma pigem lühiajalist vaadet – vaid iga neljas Eesti elanik planeerib oma kulusid-tulusid enam kui 1 kuu ette.
 
Üldiselt soovitatakse inimestel omada piisavalt suuri sääste, et katta kõik igapäevased kulud vähemalt kuue kuu ulatuses, sealhulgas laenumaksed, kommunaalkulud, toidu- ja muud kulud. Kuni 80 protsenti oma finantsvaradest soovitavad asjatundjad võimalusel hoida pikaajalistes finantsinstrumentides. Selle põhjus on väga lihtne – pikemas perspektiivis on inflatsiooni mõju väga oluline ning ainult pikaajalised investeeringud suudavad pakkuda inflatsioonist kõrgemat tootlust.
 
Viimastel aastatel on küll inflatsioon olnud pigem tagasihoidlik, kuid keskmiselt on hinnad Eestis kasvanud 2005. aastast peale siiski üle 3,5 protsendi aastas. See tähendab, et 13 aastaga on sularahas hoitud vara kaotanud ostujõudu 36 protsendi ulatuses. Teiste sõnadega, 100 euro reaalne väärtus on kukkunud selle perioodi lõpuks 64 euro peale.
 
Kui see 100 eurot oleks aga 2005. aasta alguses tasakaalukale strateegiale (50 protsenti aktsiad / 50 protsenti võlakirjad) vastavalt investeeritud, oleks selle ostujõud hoopis 36 protsenti kasvanud. Selle tulemusena lubaks investeering 13 aastase perioodi lõpus osta üle 2 korra suurema ostukorvi kui lihtsalt sularahas hoitud raha. Rahaliselt oleks investeeritud 100 eurot vaadeldava aja jooksul kasvanud 213,8 euroks, samas kui 100 eurot maksva ostukorvi hind oleks tõusnud 157 euroni. Kusjuures, selline seis on saavutatud vaatamata asjaolule, et mainitud perioodi jooksul läbisime ka 70 aasta suurima finantskriisi ning maailmaaktsiate hinnalanguse.
 
Käesoleval aastal on olnud mitmeid ettearvamatuid poliitilisi sündmusi ning geopoliitilisi ootamatusi, mis on finantsturge mõjutanud ja pannud tõsiselt mõtlema, kuivõrd kindel on ikkagi seal oma raha investeerida. Pikaajalise vaate omamine ning turukõikumiste kiuste oma plaanide juurde jäämine on siin ülioluline tegur.
 
DALBAR Inc, mis on investeeringute tulemusi analüüsinud juba 1994. aastast, on rõhutanud, et ka 2017. aastal – ehk aastal, mil volatiilsus oli ajalooliselt madal ning aktsiaturud läksid praktiliselt sirgejooneliselt üles, jäi keskmise fondi investeerija tootlus indeksi tootlusele 1,19 protsenti alla. Pikemas perspektiivis on keskmise fondi investeerija ja turutootluse vahe veelgi suurem – DALBAR Inc’i andmetel on kahekümne aasta jooksul keskmise investori aastatootlus S&P 500 indeksi tootlusele jäänud rohkem kui 3 protsenti alla.
 
See on põhjustatud investeerijate pidevast püüdest turgu ajastada. Tavapärane taktika on aktsiad enne hinnalangust maha müüa, et pärast odavamalt uuesti turule siseneda. Sellise käitumise toobki peamiselt esile jooksvatele uudistele üle reageerimine, mis tekitab hirmu hinnalanguse ees. Paraku maksab antud teguviis tihti päris valusalt kätte, seda eriti pikaajaliste tõustrendide puhul, kui pärast investeeringust väljumist ei leita enam head sisenemiskohta.
 
Investeerimisega tasub alustada võimalikult varakult. Selliselt saab liitintress kauem investeerija kasuks töötada. Liitintress tähendab seda, et juba teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Selle tulemusena, alustades 25 aastaselt tuleb igakuiselt investeerida vaid 50 eurot 6 protsendilise keskmise aastatootlusega, et 65 aastaseks koguda 100 000 eurot. Kui alustada vaid 10 aastat hiljem, siis sama lõpptulemuse saavutamiseks vajalik igakuine panus suureneb 2 korda.
 
Investeerida tuleb kindlasti korrektselt koostatud portfelli. Viimase aja üks mahukamaid uuringuid on Wallick et all 2012. aastast pärinev ülevaade, kus hinnati 518 USA balansseeritud fondide tulemusi perioodil 1962-2011 ja see näitab, et 88% portfelli lõpptulemusest sõltub varade jaotusest. Sellest tulenevalt peaks investeerimisel jälgima, et portfell oleks globaalselt hajutatud ning riskitaluvusele ja eesmärgile sobiva riskitasemega. Sobiva riskitaseme valik on ülioluline, kuna liiga kõrge riski puhul pole suure tõenäosusega võimalik kõikumisi taluda ning liiga madala riskitaseme puhul ei pruugita eesmärki saavutada.
 
Kokkuvõtteks, terviklik finantsplaneerimine on ülioluline finantstervise seisukohalt ning pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Investeeringud on hea võimalus kaitsta oma varasid inflatsiooni mõju eest ning kasvatada nende reaalväärtust. Alustama peaks võimalikult vara ning tuleks tegutseda targalt, alati järgides pikaajalist investeerimisplaani ja vältides emotsionaalseid otsuseid, ning enne tehingu tegemist tuleks teha põhjalik analüüs. Tark on kasutada ka võimalust käia oma kodupangas konsultatsioonil, kus kogenud nõustajad aitavad leida eesmärkidele ja vajadustele vastava lahenduse.

Anton Skvortsov
Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juht