Luminori klientide kaardimaksete statistikast ilmnes, et eestlased, lätlased ja leedukad käituvad mitmes valdkonnas sarnaselt, kuid peamine erinevus seisneb e‑poest kaupade ostmisel. Võrreldes eelmise aasta suvega suurenes tänavu veebimüük Lätis ja Leedus, kuid vähenes järsult Eestis.

Kui selle aasta juunis kulutasid Eesti tarbijad veebikauplustes 25% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, siis juba augusti esimesel nädalal oli veebikaubanduse maht ligikaudu 50% madalam kui aasta tagasi ning see trend jätkus terve kuu. Sellist trendi ei täheldatud aga Leedus ega Lätis, kus veebikaubanduse maht ületas pidevalt eelmise aasta taset.

„E‑kaubanduse vähenemiseks Eestis pole ühtki objektiivset põhjust, mistõttu arvame, et see muutus tuleneb tarbijate erinevast reaktsioonist muutuvale keskkonnale,“ ütles Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski. „E‑kaubandus on olnud Eestis populaarsem kui Lätis ja Leedus ning see kasvas kiiresti isegi kõige karmimate piirangute ajal. Seega on võimalik, et eestlased nägid karantiini lõppemises head võimalust külastada kauplusi vanal heal viisil kohale minnes.“

Jasinski lisas, et kui esialgu paistis e‑kaubanduse osatähtsus koroonaviiruse esimese laine ajal aina suurenevat, siis Eesti näitel on tarbimisharjumuste kardinaalsest muutusest siiski vara rääkida.

Ta märkis, et kõigi kolme Balti riigi tarbijad käitusid sarnaselt juunis, kui Leedus, Lätis ja Eestis oli kodukaupade (isetegemisvahendite) segmendi müügimaht 20–25% suurem kui eelmisel aastal. Ülejäänud suve jooksul ei olnud Lätis ega Eestis olulisi muutusi, kuid Leedus tõusis augusti lõpus selle segmendi käive järsult ja ületas eelmise aasta kulutusi enam kui 25% võrra. Leedu paistis välja ka apteegikulude kasvu poolest.

„Kuigi ravimikulutuste tõusu täheldati sel suvel kõigis kolmes Balti riigis, oli Leedus toimunud tõus eriti suur – alates juulist ületasid apteekides tehtud kulutused eelmise aasta arve ligi 40% võrra. See tuleneb arvatavasti COVID‑19 tekitatud ebakindlusest ja eneseravimise levikust, sest juurdepääs tavalistele meditsiiniteenustele muutus keerulisemaks,“ ütles Jasinski.

Ta lisas, et endiselt ei ole häid uudiseid reisisegmendis. Suve keskpaigas hakati küll natukene rohkem reisima, kuid nende teenuste käive on kõigis kolmes riigis 2019. aastaga võrreldes jätkuvalt ligikaudu 40% madalam. Samuti kulutavad eestlased, lätlased ja leedukad senisest vähem kütusele, meelelahutusele ja restoranidele, kuid kõigis kolmes riigis ostetakse rohkem toitu. „Samuti nägime augusti lõpus riietele tehtud kulutuste kasvu, kuid seda saab seletada sügis- ja talvehooaja saabumisega,“ täpsustas Luminori kliendikogemuse juht.

Seega kui vaadata suurt pilti ja jätta välja reisikulutused, mis on peaaegu täiesti olematud, pole kokkuvõttes Balti riikide tarbijate kulutused väga palju langenud. „Näib, et erinevad majanduse toetamise meetmed on kõigis Balti riikides olnud edukad ning riikide majandused on pidanud koroonaviirusele oodatust palju paremini vastu. See kajastus nii tarbijate kulutustes toimunud muutustes kui ka prognoosides,“ ütles Jasinski ja lisas, et sügise lõpus saab selgeks, mil määral peavad need prognoosid vastu pandeemia uuest puhangust põhjustatud olukorrale.