Finantstehnoloogia järgmine innovatsioonilaine võib tekkida Baltikumis | Luminor
Jevgenijs Kazanins, Luminori igapäevapanganduse toodete juht

Jevgenijs Kazanins, Luminori igapäevapanganduse toodete juht

Finantsteenuste pakkujale on Baltikum praegu põnev tegevuskoht. Kui siiani on finantsinnovatsiooni keskusteks peetud New Yorki, Londonit ja Frankfurti, siis järgmine innovatsioonilaine võib alguse saada just meie kandist. Miks?

Esiteks on Balti riikides tekkimas finantstehnoloogiaettevõtete (nn fintech’ide) suur kontsentratsioon. Mõned Balti juurtega finantstehnoloogiafirmad on mitte lihtsalt rahvusvaheliselt edukad, vaid oma valdkonna innovatsiooni rööpaseadjad. Rahasaadetised, vastastikune laenuandmine ja plokiahela tehnoloogia rakendamine finantsteenustes on mõned Baltikumi finantstehnoloogia idufirmade tugevustest. Finantstehnoloogia idufirmade kontsentratsioon peaks edaspidi veelgi suurenema, sest tulevikkuvaatav seadusandlus, finants- ja tehnoloogiavaldkonna talentide ja rahastuse olemasolu ning üleeuroopalise tegevusloa saamise võimalus teevad Balti riikidest atraktiivse lähtepunkti nii olemasolevatele kui ka uutele asutatavatele idufirmadele.

Teiseks ei tohiks finantssektori innovatsioonist rääkides unustada ka panku. Baltikumi kommertspangad alati olnud digiteerimise esirinnas ning tänaseks mobiilse ja avatud panganduse täielikult omaks võtnud. Ühiskonna valmidus digiteenuseid kasutada, väikesest mastaabist tingitud äritegevuse paindlikkus ja olukord, kus vanu pärandsüsteeme ja –protsesse on vähe, annavad Baltikumi pankadele võimaluse innovatiivseid lahendusi väga kiiresti välja töötada. Erinevalt nii mõnestki suuremast turust ei ole tehnoloogiline innovatsioon Baltikumis lihsalt PR-sõnakõlks, vaid üsna käigakatsutav ja laiaulatuslik digiteenuste laiema kasutajaskonnani viimine.

Lisaks peaks käimasolevad muudatused õiguskorras lõpuks ometi rooli tarbija kätesse andma. Andmete ülekantavus ja ajalooliselt suletud ökosüsteemide avamine muudavad lihtsamaks selliste toodete ja teenuste valimise, mis sobivad kliendi, mitte teenusepakkuja vajadustele. See põhimõtteline muudatus vajab käegakatsutava mõju saavutamiseks ilmselt aega, kuid lõpuks puudutab ta siiski nii panku kui ka juba tegutsevaid finantstehnoloogiaettevõtteid, sest ökosüsteemiga liitub tõenäoliselt uusi tegijaid ning kliendid võivad ühel hetkel valida ka ebatraditsioonilise teenusepakkuja (näiteks telekomifirma, mobiiliteenuse pakkuja või isegi sotsiaalvõrgustiku).

Mida siis lähitulevikus oodata? Kas pankade ja finantstehnoloogiaettevõtete vahel on oodata vihast konkurentsi või sõbralikku koostööd? Kas finantstehnoloogiaettevõtted suudavad täita oma lubaduse pankade koht üle võtta või täitub pankade unistus muutuda ise finantstehnoloogiafirmadeks? Mis ka ei juhtuks, üks on kindel – algamas on finantsteenuste innovatsiooni kuldaeg, mille eesmärgiks on lõpuks ometi panna kliendi vajadused esikohale. Pole võimatu, et seekordne revolutsioon saab alguse Baltikumis.