Raske on ennustada pensionireformiga II sambast loobujate hulka ja selle tegelikku mõju kogu süsteemile, leidsid majanduseksperdid tänasel Luminori pensionireformi hommikukohvil. Ekspertide hinnangul on inimeste madala finantskirjaoskuse tõttu reaalne oht säästude äratarbimiseks.

“On selge, et II pensionisamba reform tuleb. Järgmine küsimus on – mis saab edasi? Seadusemuudatuse plussidest ja miinustest rääkides peame mõtlema vastutusele, mis vabadusega kaasneb. Kui mina otsustan mitte säästa, siis keegi peab ju selle kinni maksma. Kui me pensioniraha tuulde loobime, hakkame 30 aasta pärast oma lastele selgitama, et nad peavad meid nüüd üleval pidama,” ütles Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani. Tema sõnul meenutab kiirustav reform liikluspiirangute kaotamist. “Räägime, et inimesed on targad ja mõistavad, kuidas liiklus toimib. Aga liikluses ei osale ainult mina, vaid ka paljud teised, keda mõjutavad minu manöövrid ja ka vastupidi. Mis sa oma tarkuses teed, kui sinu suunas sõitev veoauto käitub sulle tundmatute liiklusreeglite järgi?,” küsis Pikkani.
 
Pensionireformi tulemusi võib vaid kohvipaksu pealt ennustada
 
Investor Raivo Hein soovitas hommikusel paneeldiskussioonil kogumist jätkata ja toimuvast mitte välja teha. “Kui vaadata statistikat, siis millised portfellid on aja jooksul kõige rohkem tootlust tekitanud? Need, mis on ära unustatud või need, mille omanikud on surnud. Me muudame siin 20 aastat vana süsteemi, aga süsteem ise on nagu liitintress - see hakkab tööle lõpus. Peaksime vaatama tulemusi 50-70 aasta pärast,” rääkis Hein. “Praeguse reformi tagajärgi võiks samahästi kohvipaksu pealt ennustada. Me ei tea, kuidas hakkavad pangad käituma, kuidas hakkavad inimesed käituma. Räägime rahade investeerimisest, aga vaadake kasvõi Äripäeva Toomast, kes on 20 aastat portfelli kasvatanud – see on täiskohaga töö,” lisas Hein.
 
Teiste riikide kogemused: kiirustada ei tasu
 
Praxise mõttekoja analüütiku Magnus Piiritsa sõnul tegelevad kõik Euroopa riigid hetkel sama probleemiga – muutuva demograafilise olukorraga, mis nihutab pensionisäästude piisavuse piire. „Olukorra leevendamiseks suurendatakse teisteski riikides ühel või teisel viisil inimeste endi vastutust oma vanaduspõlve sissetulekute tagamisel, kuid see eeldab inimestelt suuremat finantskirjaoskust. On reaalne oht, et raha tarbitakse lihtsalt ära,“ rääkis Piirits.  „Kuna tulevane pension oleneb nii eelnevatest kui ka tulevatest otsustest, siis süsteemi ei tohiks muuta kiirustades, sest arvesse tuleb võtta paljusid tegureid, millest osa on raskesti tagasipööratavad,“ lisas Piirits.
 
Üritusel osalenud Leedu investeerimis- ja pensionifondide liidu president Šarūnas Ruzgys tõi õppetunnina esile hiljuti Leedus ellu viidud pensionireformi. „Positiivne on see, et reformi ümber toimunud diskussiooni tagajärjel suurenes inimeste teadlikkus pensionist ja huvi enda säästudesse rohkem panustada. Aga tegemist oli juba kolmanda suurema reformiga, mille tagajärjel vähenes rahva üldine usaldus süsteemi vastu ja suurenes ebakindlus oma tuleviku osas. Pilti ei parandanud ka kohmakad väljamakseid käsitlevad õigusaktid ning üsna nominaalne rahaline tugi riigilt,“ kommenteeris Ruzgys.

Endine Eesti Panga president Ardo Hansson tõi hommikusel diskussioon näiteks Poola pensionireformi. “Poola senine pensionisüsteem lõhuti. Paar aastat pärast seda tuli valitsus kokku, vaatas tagajärgedele otsa ja mõistis, et tuleb hakata üles ehitama sarnast süsteemi. Lihtsalt kohmakamat ja kulukamat,” ütles Hansson. “Reform paneb liiga suured panused I samba võimekusele. Kui jääb vaid I sammas, hakkab kogu pensionisüsteem sõltuma liigselt Eesti majanduse käekäigust ja poliitikute otsustest,” lisas Hansson.
 
Ohukoht: lihtsasti mõjutatavad pensionikogujad
 
Luminori pensionihommikul kõnelenud Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni sõnul näitab tarbijakäitumine, et allahindlusprotsent on otsuse tegemisel tihti määravam kui kauba lõpphind. “II samba debatis on fookus läinud protsendile – kui tootlus on liiga madal, tundub säästmine ebamõistlik. Selles on loomulikult oma finantsloogika, kuid intressimääradele keskendudes võime unustada, et säästmine ja raha tuleviku tarbeks hoidmine on juba väärtus omaette.

Tema hinnangul peavad tarbijad olema valmis, et pärast seaduse jõustumist hakatakse neid igast suunast mõjutama. “Valitsus on oma otsuse langetanud, aga inimesed veel mitte. Tõenäoliselt näeme peagi uusi finantstooteid II samba raha meelitamiseks ja rohkelt reklaame, mis kallutavad inimesi erinevate tarbimisvalikute suunas. Kui suur hulk inimesi lõpuks II samba raha välja võtavad, sõltub ka sellest, kui lihtsaks või keeruliseks kogu see protsess kujundatakse,” lisas Reinson.
 
Fotod (Marek Metslaid)
 
Vaata tänase ürituse Facebooki live-salvestust siit
 
Esinejate (Magnus Piirits, Šarūnas Ruzgys, Heidi Reinson) esitlused: we.tl/t-c3LhRwV4a3
 
Lisainfo: Martin Kõrv