Eesti: Rahvaarvu kasv ületab esmakordselt euroala keskmist | Luminor
Luminori peaökonomist Tõnu Palm

Luminori peaökonomist Tõnu Palm

Olulisemad teemad

Heaolu kasvu mõõdikuks on rahvaarvu pöördumine kasvule
Kui tuua Eesti-suguse väikese elanike arvuga riigi puhul esile viimase aja kõige positiivsem majandusnäitaja, siis ei ole selleks kindlasti mitte möödunud aasta ca 5%ne SKP kasv, vaid hoopis 3 järjestikku aastat kestnud rahvaarvu kosumine. Nagu näitas juba esimese kvartali kasvutempo aeglustumine (+3,6%le a/a SKP I kv 18), oli möödunud aasta erakordselt kiire majanduskasv ootuspäraselt paljuski ajutise iseloomuga ja ei peegelda adekvaatselt kodanike elatustaseme tõusu. Samas kolm aastat kestnud rahvaarvu kasv on juba märksa laiahaardelisem hinnang üldisele elukeskkonna kvaliteedile, millest vaid osa saab omistada heale majanduskasvule. Rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimise otsuste tegemisel.

Rahvaarvu kasvu on panustanud rändesaldo

Rahvaarvu languse pööramine nõrgale stabiilsele kasvule on paljudele väikeriikidele, sh Balti mere piirkonnas, suureks väljakutseks. Kui võrrelda Eestit eduka põhjanaabri Soomega, siis viimase 10 aastaga on Eesti rahvaarv kahanenud 1,9%, samas kui naabri puhul on kasvuks märkimisväärsed 4,5% (euroalas 3,5%). Rahvaarvu languse pidurdumine ning isegi pöördumine kergele kasvutrajektoorile viimasel kolmel aastal on Eesti puhul märkimisväärne saavutus.

Rahvaarvu pöördumine kasvule on positiivne Eesti investeerimise kliima jaoks. Eesti on tänaseks kogenud 3 järjestikku aastat positiivset välisrändesaldot, seejuures rändesaldo üldkordaja +4,0 (rändesaldo tuhande aasta keskmise elaniku kohta) ületas 2017. aastal koguni nii euroala keskmist kui ka Soome näitajat (vastavalt +2,8 ning +2,4)!  

2017. aastal ületas sisseränne Eestisse väljavoolu +5,2 tuhande kodaniku võrra (panustades 0,4% rahvaarvu kasvu). Seejuures erinevalt varasematest aastatest kasvas sisseränne ka kõrgema elatustasemega riikidest (EList sh Soomest ja Suurbritanniast). ELi ja Eesti kodakondsusega isikute sisseränne kasvas aastatagusega võrreldes märkimisväärsed 30% ja 20%.

Kuigi rahvastiku rändestatistikas võib esineda ebatäpsusi ja lühike ajalugu ei võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi, peegeldavad nii mitmedki demograafilised trendid kõrge tööjõunõudluse ja oodatust tugevama palgakasvu toel arengut paremuse poole. Märkimisväärne on, et Eesti rahvaarvu ca 0,3%ne aastakasv ületas möödunud aastal esmakordselt nii euroala keskmist kui ka Soome kasvu (mõlemad 0,2% a/a).

Väljakutsed demograafia valdkonnas eelnimetatud esimeste edusammudega kahtlemata ei lõppe. Nimelt, tööpuuduse näitajad on arenenud riikides langenud  kohati juba kriisieelsest tasemest madalamale, mis tähendab edaspidi üha kasvavat konkurentsi kvalifitseeritud tööjõu pärast. Eesti keskmine brutopalk (EUR 1242 I kv 18) jääb 2-3 korda alla peamiste kaubanduspartnerite tasemele avaldades survet väljarändeks.

Eesti avatud majandus on jõuliselt integreeritud euroala ja põhjamaade majandustega

Käesoleva aasta esimeses pooles jätkas globaalmajandus küll tempokat, kuid riikide lõikes vähem sünkroniseeritud kasvu. Lisaks jahutasid globaalse kaubandusega seotud riskid mõnevõrra ka ekspordile avatud tööstuse kasvuväljavaadet (ennekõike Euroopas aga ka arenevatel turgudel). Eesti tööstuse eksporditellimused on madalamad kui aasta alguses, samas ekspordimahud jätkavad mõõdukat kasvu (jõulise energiatoodete panuse toel). Kiire kasv on kestnud teenuste ekspordis, mida toetab IKT sektor.

Kuigi Eesti peamise ekspordituru, euroala, mõõdukas aeglustumine aasta esimeses pooles oli paljuski ootuspärane, tuli II kvartali tulemus veidi alla ootuste. Nimelt taandus euroala SKT kasv I kvartali 2,5%lt a/a (0,4% kv/kv) II kvartalis 2,2%le a/a (0,4% kv/kv), mis viitab ekspordi tagasihoidlikumale panusele. Ettevaatavalt toetab euroala positiivse majanduskonjunktuuri jätkumist tugev sisenõudlus, majanduse soodsate rahastamistingimuste aeglane karmistumine ning stabiilne tööjõunõudlus.

Eesti hea 3,5%ne SKP kasv 2018. aastal aeglustub edaspidi mõõdukas tempos, saades tuge ennekõike sisenõudlusest aga ka jätkuvast ekspordinõudlusest. Peamiste riskide osas on kasvanud küll globaalset kaubandust ja väliskeskkonna määramatust mõjutav kaubandustõkete oht. Samas me ei prognoosi kaubandustariifide tõstmise ülekandumist globaalmajandust ohustavaks laiapõhjaliseks kaubandussõjaks, millesse oleks kaasatud ka Euroopa Liit.

Eesti välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri - Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, vastavalt 18,5%, 17% ja 7,8% kauba otseekspordist (v.a reeksport) möödunud aastal.

Kuivõrd (otse)eksport USAsse omab vaid 3%st kaalu, siis ELi ja USA vaheliste kaubandustõkete eskaleerumise korral oleks kaudsed mõjud otsestest teguritest olulisemad. Globaalsetel turgudel on riskiks ka dollari intresside tõusu ja kaubandustõkete võimalik surve arenevatele turgudele. Viimaste osakaal Eesti ekspordis püsib täna veel tagasihoidlik. Seejuures Venemaa on mahult alles 11. kaubanduspartner (2,5%se osakaaluga).

Uute investeeringute puhul eelistada kiirema lisandväärtuse kasvuga harusid

Kuivõrd hõive kasv on edaspidi piiratud ning ka välisturgudel on oodata mõõdukamat kasvutempot, jääb pikemaajaline majanduskasv suures osas sõltuma investeeringutest tootlikusse.  

Majanduse kasvuvõimekust tõstvate struktuursete muutuste toetamiseks tasub eelisarendada kiire lisandväärtuse kasvuga teadmistepõhiseid eksportivaid majandusharusid (sh IKT), mis on suutelised looma kõrgemalt tasustatud töökohti.

Kodanike elatustaseme lähenemiseks euroala keskmise suunas vajab teadmispõhine majandus uusi investeeringuid ekspordipotentsiaali, uute kõrgemapalgaliste töökohtade loomisse (mis eeldab välisinvesteeringuid) ning ettevõtlus- ja elukeskkonda.

Taani kui ühe kõrgeima elatustasemega riigi kogemusel on just ekspordile orienteeritud tööstus- ja teenustesektoril parimad võimalused demonstreerida kiiremat tootlikkuse kasvu. Seejuures kriisijärgsel perioodil on enim uude kasvu panustanud investeeringutega suurfirmad.

Eesti puhul on viimase 10 aasta perioodil kiireima lisandväärtuse mahukasvuga suurharudeks IKT; kutse-, teadus- ja tehnika ning energeetika sektor (ületades vastavalt 10, 5 ja 4 korda majanduse lisandväärtuse kasvutempot). Digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad loovad uusi ärimudeleid, mis ongi märkimisväärseks tootlikkuse tõstmise võimaluseks tulevikus.

Eesti: makromajanduse näitajad
(%, aastane reaalkasv, kui pole märgitud teisiti)

  2016 2017 2018E 2019F 2020F
SKT, % a/a 3,5 4,9 3,5 3,4 2,7
Eratarbimiskulutused 4,4 2,6 4,0 3,8 3,0
Investeeringud 2,9 12,5 -0,2 4,7 3,9
Export 5,2 3,5 3,7 3,9 3,6
Tööpuuduse määr, % 6,8 5,8 6,1 6,5 6,7
Tarbijahinnad, % 0,1 3,4 3,3 2,7 2,4
Brutopalk, % a/a 7,4 6,8 6,8 6,3 5,7

Detailsem prognoosi tabel