Tõnu Palm, Luminori Eesti peaökonomist

Tõnu Palm, Luminori Eesti peaökonomist

Luminori Eesti peaökonomist Tõnu Palm

Põhiteemad

Tugevale aasta algusele järgneb kasvu järkjärguline aeglustumine

Eestis on toimunud euroala riikide võrdluses üsna tempokas majanduse elavnemine, arvestades, et 4% aastakasv on püsinud stabiilselt alates 2016. aasta lõpust. Pärast tugevat SKP 4,8%st kasvu möödunud aastal jätkus 2019. aasta alguses oodatust mõnevõrra jõulisem 5%ne kasv. Seda toetas tööstussektori, ekspordi ja investeeringute laiapõhjaline areng. Teises kvartalis aeglustus ootuspäraselt kasv aasta arvestuses 3,6%ni, mõjutatuna muude tegurite kõrval tööstussektori tagasihoidlikumast panusest.

Eesti avatud majanduse kiire areng on saanud enim tuge nõudluse kasvust euroalas ja Põhjamaades. Eesti kaupade eksport oli esimesel poolaastal aasta arvestuses 5%, seejuures kindlustunne ja tellimuste maht viitavad tagasihoidlikumale kasvuväljavaatele.

Maailmamajanduse kasvukeskkond halveneb tingituna kaubanduse pikaleveninud ebakindlusest

Eesti head majanduskasvu määrad on tõenäoliselt läbinud tipptaseme ning sellele järgneb juba mõõdukam areng, mis on ilmne aina rohkemates Euroopa riikides. Käimas on oodatud nihe mittesünkroonselt kasvult sünkroonsele kasvu aeglustumisele, mida olime varemalt prognoosinud (Luminori majandusväljavaade, 16. märts 2019) seoses kaubandustõrgetega.

Eestit on globaalse kaubanduse aeglustumine siiani vaid vähesel määral mõjutanud. Oodatust paremat tulemust võib seostada ekspordi keskendumisega tugevama kasvuga Euroopa riikidele, euroala keskmisest tugevama tööjõunõudlusega ning soodsa keskkonnaga ehitus- ja eluasemeinvesteeringuteks.

SKP kasv aeglustub 2020. aastal järk-järgult allapoole 3%, sest Euroopa riikide majandust pärssivad tegurid suurenevad ning energiasektori ja ehitussektori (mis toimib maksimumvõimsuse lähedal) panus jääb tagasihoidlikuks. Kasvu toetavad lisaks taristuinvesteeringud, mida rahastatakse ELi struktuurifondidest.

Eesti peamistel eksporditurgudel kasv aeglustub, ent ei hangu

Majanduskasvu riskid on täna selgelt kasvutrendil, samas me ei prognoosi põhistsenaariumina euroalal ega muudes suuremates arenenud riikides (USAs) ulatuslikku majanduslangust. Globaalsed makromajanduslikud pärssivad tegurid intensiivistusid suvekuudel, millega kaasnesid keskpankade sõnumid rahapoliitika eestseisvast leevendamisest, et kaitsta majanduskasvu ja investeeringuid.

Eelolevaid majanduslikke väljakutseid on raske alahinnata, arvestades et globaalne kaubandus kasvas oluliselt aeglasemalt kui maailmamajandus juba enne kaubanduspingete uut eskaleerumist majandushiidude USA ja Hiina vahel. Globaalse kaubanduse nõrgenemine ja eskaleerunud tariifivaidlused mõjutavad täna ekspordist sõltuvaid riike alates Aasiast (nt Lõuna-Korea, Jaapan, Hiina) kuni Euroopani.

Kaubanduse pikaleveninud ebakindlust arvestades pole selge, kui suur osa praegusest maailmamajanduse loidusest on ajutine (s.o seotud tarneahelate korrigeerimise ja tsüklilise nõudluse nõrkusega) ja kui suur osa püsivam. Tööstussektori nõrkuse mõju ülekandumine teenustele on endiselt piiratud, aga edaspidi suurenev riskitegur.

IMFi ja teiste asutuste prognoosid viitavad kõigest veidi üle 3%le maailmamajanduse kasvule käesoleval aastal, ja vaid vähesele paranemisele pärast seda (2020. aastal aasta arvestuse 3,5%, IMF WEO, juuli 2019). Kasvu nõrk taastumine tugineb täna majandussurutist kogevate arenevate ja arenenud riikide majanduste stabiliseerumisel ja eeldab edusamme kaubanduspoliitika lahkhelide lahendamisel.

Terendab nõrgem ekspordinõudluse väljavaade

Globaalse kaubanduse aeglustumine ja kapitalikaupade (sealhulgas autode ja seadmete) nõudluse vähenemine on Eesti peamistest kaubanduspartneritest mõjutanud euroala riikide seas enim Saksamaad (6% osakaal kaupade ekspordil).

Saksamaa majandus kahanes viimase nelja kvartali jooksul kahel korral, seejuures teise kvartali tulemust jahutas kaubandus, mille puhul eksport vähenes kiiremini kui import. Eratarbimine ja valitsemissektori kulutused suurenesid ning investeeringud kasvasid, hoolimata ehitussektori langusest, mis tõenäoliselt pöördub taas kasvule. Kvartaalne SKP aeglustumine oli endiselt marginaalne (kvartali arvestuses –0,1%), seejuures peamine nõrkus puudutas eelkõige töötlevat tööstust (sealhulgas autotööstust ja seotud sektoreid). Määramatust on majanduskeskkonnas palju. Pole selge, kas eksport ja tööstussektor taastuvad enne kui tugevam siseturu sektor kannatab suuremat kahju.

Eesti teiste peamiste kaubanduspartnerite ehk Põhjamaade riikide majanduskasvu väljavaates on samuti toimunud tagasilangus, ent väiksem, kuivõrd need riigid saavad jätkuvalt toetust tugevatest majanduse fundamentaalnäitajatest, sealhulgas küpsest tööturust ja heas seisus riigirahandusest. Pärast tugevat elavnemist on kasv viimastes kvartalites aeglustunud, eelkõige Rootsis ja vähem Soomes. Norra saab kasu tugevamast sisenõudlusest, naftaga seotud investeeringutest ja jõulisemast ehitustegevusest. Üldiselt kajastavad Põhjamaade valuutade nõrgenemine  ja madalamad intresside ootused kasvukeskkonna nõrgenemist ja kindlustunde vähenemist Eesti oluliste kaubanduspartnerite seas. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti peamistel eksporditurgudel kasv aeglustub, ent ei hangu, mis toetab ekspordinõudluse tagasihoidlikku suurenemist alates teisest poolaastast.

Maailmakaubanduse loidus on enim mõjutanud tööstustoodangu mahte euroalal, sealhulgas Eestis

Arenenud riikides puudutab kasvu aeglustumine endiselt valdavalt tööstussektorit ja eksporti, samal ajal kui teenustesektori areng on jätkunud mõõdukamas tempos toetudes tugevale eratarbimisele ja tööturule.

Globaalse majanduskeskkonna jahtumine on mõjutanud enim tööstuse mahtusid


Allikas: Bloomberg

Juuni oli mitme Euroopa riigi tööstuse jaoks erakordselt nõrkade tulemustega kuu. Eesti tööstus koges esimest korda alates 2015. aasta lõpust märkimisväärset aastalangust (juunis oli Eestis langus aasta arvestuses –3,2%, võrreldes –5%ga Saksamaal), mistõttu oli esimese poolaasta kasv vaid +1,3% aasta arvestuses (pärast 4% 2018. aastal).

Seejuures suurim eksportiv töötleva tööstuse haru jätkas Eestis endiselt heas tempos (esimesel poolaastal aasta arvestuses 4,8%), samal ajal kui energia- ja mäetööstus kahanesid. Juulis oli tööstustoodang endiselt nõrk ehk aasta arvestuses –5%; töötleva tööstuse tootmismaht aga kasvas veidi ehk aasta arvestuses 2,5%. Kokkuvõttes püsib tõenäoliselt Euroopa tööstussektori väljavaade ka teisel poolaastal jätkuvalt nõrk, tingituna suurenenud kaubanduspingetest ja ebakindlusest.

Majanduskasvu aeglustumise väljavaate taustal on otstarbekas toetada sissetulekute lähenemist euroala keskmisele tasemele majanduse pikaajalist kasvu edendavate struktuurireformide toel

Euroala keskmist ületav sissetuleku hea kasvutempo ja tugev tööjõunõudlus on aidanud olulisel määral kaasa Eesti elanikkonna kasvule viimastel aastatel, toetades rändesaldot. Peale selle on tugev sissetulekute kasv (keskmine palk teises kvartalis aasta arvestuses 7,4) heitlikus välismajanduskeskkonnas toetanud majanduse stabiilsust eratarbimise kaudu ja aidanud saavutada peaaegu kahekohalised kodumajapidamiste hoiuste kasvumäärad.

Suuremad sissetulekud on üks olulistest teguritest, mis võib tulevikus kaasa tuua Eesti kõrgete krediidireitingute edasise tõusu (AA– pikaajaliste võlakohustuste krediidireiting S&P reitinguagentuurilt). Eesti majanduse fundamentaalnäitajad on täna tugevad, sh riigivõla ja SKP suhe (7,9% SKPst 2018. aasta lõpus) püsib euroala riikide seas madalaim ja väheneb veelgi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti teinud mõningaid edusamme sissetulekute lähendamisel euroala keskmisele tasemele, samas oli lähtepunkt erakordselt nõrk. Nimelt Eesti nominaalne tööjõukulu tunnis (sealhulgas tööstus-, ehitus ja teenindussektoris) on viimase 14 aasta jooksul (2004–2018) suurenenud tagasihoidlikult 19%lt kuni 40%ni euroala keskmisest.

Eesti tööjõukulud on selle ajavahemiku jooksul kolmekordistunud 4 eurolt 12 euroni tunnis. Samas jääb absoluutne tase endiselt madalaks võrreldes ligikaudu 31 euroga tunnis euroalal, s.o oluliselt vähem kui Saksamaal (35 eurot), rääkimata edukatest Põhjamaade kaubanduspartneritest (Rootsis 37 eurot, Soomes 34 eurot ja Norras 50 eurot). Sissetulekute vahed võrreldes arenenud euroala riikidega on endiselt liiga suured, mis tekitab jätkuvalt noorte talentide väljarännet.

Sissetulekute konvergentsi saab toetada läbi majanduse struktuurimuutuste


Allikas: Eurostat

Praeguste hea kasvuga aastate jooksul on aeg küps tegeleda mõnede majanduse tulusid tõstvate reformikavadega (hõlmates tööjõuturgu, teadus ja tehnoloogiat ning digiteerimist), et veelgi suurendada lisandväärtust ja tootlikkuse kasvu. Nimetatud eksporditulu suurendavad tegurid on eeltingimused, et saavutada elatustaseme pikaajaline lähenemine euroala keskmisele.

Järelejäänud ulatusliku lõhe vähendamine muutub kõrgemate sissetulekutasemete juures veelgi raskemaks ilma täiendavate reformide toeta. See nõuab innovatsiooni, ettevõtlikkust ja tootlikkust arendavaid struktuurireforme.

Täna toetavad Eesti ettevõtteid veel suhteliselt madalamad tööjõukulud, samas kiire palgakasvu toel konkurentsivõime väheneb sammhaaval, nõudes tööstusharult ja riigilt eksporditulu suurendavaid reforme. Ettevõtted investeerivad aina rohkem tõhususe suurendamisse ja uutesse tehnoloogiatesse, ent teadus- ja arendustegevuse ning inimkapitali investeeringud on võrreldes kõrgema sissetulekuga riikidega kahjuks endiselt väikesed.

Dünaamilisemates majandusharudes, nt IKT-sektoris on tööjõukulud viimase kümne aasta jooksul suurenenud 34%lt juba kuni 50%ni euroala keskmisest tasemest (kuni 20 euroni tunnis), mis kajastab inimkapitali investeeringutelt ja globaalse haardega digitaliseerimise investeeringutelt saadavat kasu. Pole üllatav, et sellised kiire kasvuga teenustesektorid, mis seisvad silmitsi tänase piiratud inseneride pakkumisega tööjõuturul, on ühed esimesed, mida on tabanud kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Täistööhõive juures saavad just struktuurireformid hõlbustada järkjärgulist tööjõu rotatsiooni suurema ekspordituluga sektoritesse. Kui lähtuda sissetulekute euroala keskmisele lähendamise soovist, on mõistlik tegeleda esmajärjekorras kõrgema palgatasemega (ja suurema maksulaekumisega) eksportivate sektorite kasvupiirangutega, võttes arvesse tulevasi haridusreforme ja välistööjõudu käsitlevaid õigusakte. Teadmistepõhise majanduse puhul toob kasu kvalifitseeritud välistööjõu mõõdukas kaasamine tööjõuturul (sh kaasates maksimaalselt Eesti ülikoolides õppivad välistudengeid), kes tuleb samas sujuvalt lõimida Eesti ühiskonda. See nõuab senisest märkimisväärselt suuremaid investeeringuid eesti keele oskuse arendamisse.

Nagu ka teised Euroopa riigid, hakkab Eesti 2035. aastaks reformikavasid koostama. Oleks hea, kui tulevased reformid keskenduksid ennekõike majanduse pikaajalise kasvuvõimekuse ning tootlikkuse suurendamisele, näiteks haridusreformide, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse abil. Nutitaristu on üks võimalus, mida saab kasutada selleks, et liita Eesti majandus üha digitaliseeruva maailmamajandusega. Samamoodi kaalub Euroopa ekspordimootor Saksamaa hariduse, digiteerimise, infrastruktuuri ja tehnoloogia edendamist, et suurendada veelgi kasvupotentsiaali.

Euroopa riikide eelseisev vananemine on jätkuvalt üks pikemaajalistest kasvuga seotud väljakutsetest

Majanduskasvuriskid on täna nihkes valdavalt aeglasema kasvu suunas. Lisaks praegusele tsüklilisele nõrkusele võivad lisanduda ühiskonna järkjärgulise vananemisega seotud majanduskasvu probleemid. Kui nendega ei tegeleta õigel ajal võib see aeglustada tootlikkuse ja seega sissetulekute kasvu. Rahvastiku vananemine mõjutab Eestit tõenäoliselt sama palju kui teisi euroala riike.

Vananemisega seotud kulusid võivad osaliselt leevendada reformid, mis hõlbustavad üldist sissetulekute kasvu (ning seega ka pensioniks säästmise võimet). Lisaks ülalnimetatud struktuurireformidele, mis suurendavad kõrgema lisandväärtusega majandussektorite osakaalu majanduses, on väga mitmeid võimalusi tõsta üldist aktiivsust tööjõuturul. Näiteks võivad eeldatust pikemat tööjõuturul osalemist hõlbustada uuenduslikud hariduse ja tervishoiu reformid.

Euroala tööturud on heade kasvuaastate taustal juba märkimisväärselt taastunud, nii et töötuse määrad on taas kriisieelse madala taseme lähedal ning tööjõus osalemise määrad (töötavate ja tööd otsivate inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast) on samas saavutanud uued rekordiliselt kõrged tasemed. Märkimisväärne muutus on see, et näiteks euroala ja Eesti tööjõus osalemise määrad 73,4% ja 79,1% (15–64aastaste vanuserühmas) ületavad aasta 2000 tasemeid vähemalt 6–9 protsendipunkti võrra.

Eesseisva globaalse tehnoloogilise revolutsiooni raames toimuvad  tööjõunõudluses suured struktuursed muutused. Iga majanduskasvu tsükkel erineb varasemast. Samas on fakt, et enamikus euroala riikides on aktiivsuse määrad enim kasvanud kesk- ja kõrghariduse omandamisel. Samas alghariduse ning põhihariduse alumise ja ülemise astme puhul on aktiivsuse määrad alates 2000. aastas koguni langenud. See võib olla märk tööjõule esitatavatest üha kõrgematest nõuetest, millesse panustavad tulevikus üha rohkem automatiseerimine, robootika ja suurandmetöötluse ja tehisintelligentsuse areng. Kõrgem kvalifikatsioon tundub keskeltläbi suurendavat tööjõu tootlikkust, tuues kaasa mitte üksnes suurema paindlikkuse (et kohanduda muutuva nõudlusega, mis tuleneb tehnoloogilistest muudatustest), vaid ka pikemaajalise osalemise tööturul. Tööjõu pakkumise ühitamine muutuva nõudlusega on edaspidisel digiajastul väga oluline tööjõu sissetuleku maksimeerimiseks.

Eesti on säilitanud üsna stabiilse ja ajalooliselt kõrge tööjõus osalemise määra (88%) kõrgharidusega isikute rühmas. Olulisi edusamme on saavutatud keskmise ja madalama taseme haridusega tööjõu osalemise määrade tõstmisel (mis hõlmab nii põhihariduse alumise kui ka ülemise astme ning kutsekeskhariduse või keskhariduse baasil kutseõppe kohorte). Seni suurema mahajäämusega põhihariduse alumise astme rühma osalemise määr on alates 2000. aastast vähemalt 12 protsendipunkti tõusnud. Tasemeti on näitajad nüüd euroala keskmiste näitajatega täielikult vastavuses.

Eestil on võimalik edasisi edusamme saavutada nii-öelda eakate endiselt madala tööjõus osalemise määra kasvatamisel (isikud vanuses 60–64). Peamise tööealise elanikkonna (isikud vanuses 25–54) puhul on aktiivsuse määrad teiste riikide näitajatega võrreldes juba kõrged.

Märkimisväärne on see, et eakate aktiivsusmäär on alates sajandivahetusest peaaegu kahekordistunud. Nimelt on tööjõus osalemise määr tõusnud euroalal vähemalt 27% (21%-lt 2000. aastal 47,9%ni 2019. aasta esimeses kvartalis) ning Eestis 32% (63,8%ni). Pensioniea oluline tõstmine tulevikus ilma piisava tööturgude toetuseta (mis hõlmab üldist tervise paranemist jne) tekitaks eakatele kohanemisraskuseid, suurendaks sotsiaalseid kulutusi ning äärmuslikul juhul võib viia isegi kasvu aeglustumiseni (säästmismäärade liigse kasvu mõjul).

Euroala riikide seas esineb endiselt märkimisväärsed erinevusi, mis kajastavad osaliselt erinevaid majandus- ja tööturustruktuure, aga ka poliitikaraamistikke. Näiteks ulatuvad eakate tööjõus osalemise määrad nii madalalt tasemelt nagu 35–37% Kreekas ja Prantsusmaal ligikaudu 75%ni Rootsis. Peamistest kaubanduspartneritest on Saksamaa keskmisel kohal, seal on eakate tööjõus osalemise määr 62,5%, ning Soomes on see 57%. Suure sissetulekuga riigis Luksemburgis on kõige madalam eakate aktiivsusmäär euroala riikide seas ehk vaid 22%.

Rahvastiku vananemisega seotud kulutuste kasvu saab tasandada osaliset vanemaealiste tööjõuturul osalemise määra kasvuga


Allikas: Eurostat

Kuigi eakate tööjõus osalemise määrad on märkimisväärselt tõusnud, leidub samme, kuidas suurendada veelgi vanemate vanuserühmade sissetulekut (65aastased ja vanemad). Seda on muu hulgas võimalik saavutada, pakkudes nutikaid pensionieaks säästmise lahendusi, mis maksimeerib investeeringutootlust, tervena elatud eluea pikendamisega ning pakkudes lisavõimalusi kauem töötamiseks (hõlbustades osaajaga töötamist).

Vanemad vanuserühmad ei ole arenenud riikide pensioniea tõususuundumusest üldiselt veel mõjutatud. Samas on mõnedes Euroopa riikide ambitsioonikamates pikemaajalistes tööturureformikavades juba arutatud pikaajalist pensioniea tõstmist lausa 70. eluaastani. See nõuaks muu hulgas väga ulatuslikke eelnimetatud struktuurireforme ja tööturustruktuuri muudatusi.

Vanemaealiste tööjõus osalemist saab toetada struktuuri reformide läbi<


Allikas: Eesti statistikaamet

Eesti on 2035. aasta reformikavaga poole peal. Sellega määratakse kindlaks üldine visioon, millist elukeskkonda nooremad põlvkonnad tulevikus eelistaksid. Majanduskeskkonna kujundamine võib potentsiaalselt hõlmata mitmeid omavahel seostuvaid teemasid, nagu roheline majandus, ringmajandus, digiteerimine, keskkonnakaitse, ekspordi konkurentsivõime arendamine jne, mis kõik nõuavad tulevikus investeerimisvahendeid. Alati on kiusatus leida lihtsamaid alternatiive keerukatele struktuurireformidele, mille tulemus avaldub tavaliselt alles pikemas ajahorisondis. Näiteks võimaldab raha kiirelt ringlusesse suunata mugavate maanteede ehitamine, mille panus pikaajalisse tootlusesse ja kodanike sissetulekute kasvu on samas tagasihoidlikum, eriti kui sellega ei kõrvaldata olulisi turutõrkeid.

Riskid on kasvanud, et majandused võivad oodatust rohkem aeglustuda, tõstatades fiskaalpoliitika olulisust veelgi. Seejuures investeeringute ja stiimulite valikul ei tasuks jätta kõrvale pikemaajalisi väljakutseid. Vananemine saab olema eduka majandusega Euroopa riikide loomulik positiivne koostisosa. Vananemine nõuab lihtsalt ulatuslikke struktuurireforme, et tasakaalustada tulevasi suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse kulusid majanduse pikaajalise sissetulekute kasvuga. Eakamate tööjõus osalemise määrade tõstmine, majanduse innovatsioonisuutlikkuse suurendamine ja nutikas säästmine pensioniks on kõik näited olulistest lahendustest. Nihutades pelgalt tööjõunõudluse algharidusega tööjõult kõrgema haridusega isikute suunas, on juba praegu võimalik tõsta eakate aktiivsust, kahekohalistes numbrites (minimaalselt 30 protsendipunkti).

Seega tänu struktuursele nihkele nutikate teadmistepõhiste sektorite ja talentide arendamisele on võimalik teha märkimisväärseid edusamme veelgi parema majandusliku tuleviku suunas, mille puhul on võimalik tagada ka eakatele senisest väärikam sissetulek ja vanaduspõlv.

Eesti: makromajanduse näitajad