Üleilmsed aktsiad jätkasid tõusu ning All Country World Index jõudis uue kõigi aegade kõrgeima tasemeni

Juuli oli riskantsete varade jaoks hea kuu ja üleilmsed aktsiad tõusid väga heade kasuminäitajate toel. Investorite riskivalmidus esines ka augusti esimestel kauplemispäevadel ja tingis All Country World Indexi tõusu uuele kõigi aegade kõrgeimale tasemele (eurodes). Indeks on nüüd aasta algusest kerkinud 4,9% pärast juulis esinenud 2,7% tõusu.

Peamiselt tingis selle taas USA aktsiaturg, mida toetas kiireim ettevõtete kasumite kasv, sest kasumites hakkasid kajastuma maksukärbete mõjud. S&P 500 tõusis juulis 3,6% ja on vähem kui 1% allpool oma kõigi aegade kõrgeimat taset.

Arenevate turgude aktsiad on alates aasta algusest endiselt miinuses, ent suutsid juulis 1,5% tõusta.

Võlakirjade tootluste puhul suuri muutuseid ei esinenud ja need kasvasid veidi nii ELis kui ka USAs. USAs jätkus intressikõvera laugenemine, sest kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus on ikka veel kangekaelselt allpool 3%, samal ajal kui lühema tähtajaga võlakirjade tootlused tõusevad vastusena föderaalreservi rahapoliitika karmistamisele.

Intressikõver laugenes USAs veelgi, aga ajalooliselt järgnes praegusele intressikõvera tasemele aktsiate positiivne tootlus

Intressikõvera muutused sattusid taas investorite tähelepanu alla, sest kümne- ja kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootluste vahe vähenes just allapoole 0,3% taset. Intressikõvera muutuste sellise hoolika jälgimise põhjus on asjaolu, et ajalooliselt on kõvera pöördumine, mis tähendab, et lühiajalised intressimäärad tõusevad kõrgemale kui pikaajalised, viidanud eelolevale majanduslangusele keskmiselt ligi aasta jooksul.

Käsitlesime seda teemat ka oma maikuu turuülevaates, kus märgiti, et kõver on pöördumisest veel üsna kaugel ning ajalooliselt olid aktsiaturu tootlused positiivsed ühe ja kolme aasta jooksul pärast intressikõvera laugenemist sarnaste tasemeteni. Analüüs näitab, et ka intressikõvera langusele praeguse tasemeni järgnes ajalooliselt positiivne S&P 500 tulusus. Alates 1976. aastast, mil kümne- ja kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootluste vahe langes allapoole 0,3%, jõudis S&P 500 järgmise ühe ja kolme aasta jooksul tõusta keskmiselt 16,3% ja 47,9%. Need tulemused on oluliselt paremad kui selle perioodi keskmised ühe ja kolme aasta tootlused, mis olid vastavalt 9,2% ja 30,6%.

Peale selle on veel tõendeid, mis võivad toetada argumenti, et seekord ei pruugi isegi intressikõvera täielik pöördumine tähendada tegelikult tulevast probleemi.

Esiteks on lisaks intressikõverale oluline võtta arvesse ka intressimäärade ja inflatsiooni praegust taset. Majanduslanguse põhjustab tavaliselt laenuandmise kokkukuivamine, kui keskpank tõstab intressimäärad agressiivselt liiga kõrgele tasemele, üritades võidelda ülemäärase inflatsiooni ja ülekuumeneva majandusega. Alates 1976. aastast, mil USA intressikõver pöördus, oli kaheaastase tähtajaga võlakirjade keskmine tootlus 8% ja inflatsioon keskmiselt 5,1%. Praegu on kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus alla 2,7%, samal ajal kui põhiinflatsioon on ligikaudu 2,3%. Kuna praegu puudub märkimisväärne inflatsioonisurve, ei kiirusta föderaalreserv intressimäärasid tõstma ja teeb seda sammhaaval, võttes arvesse jooksvaid makromajandusandmeid.


Teiseks võivad võlakirjaturgude üleilmastumine ning EKP ja Jaapani keskpanga negatiivne intressimäärapoliitika USA kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlust moonutada, mis tingib samuti intressikõvera laugenemise. Nii EKP kui ka Jaapani keskpank alandasid oma baasintressimäärasid nullist allapoole, mis tingis ka ELi ja Jaapani kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootluse languse nulli lähedale. Seega otsustab rohkem investoreid USA võlakirjade kasuks, soovides paremat tootlust. Võttes arvesse ka suurt jõukust, mis on alates 2009. aastast loodud ja millest suur osa on endiselt paigutatud turvalistesse võlakirjadesse, võivad need vood USA kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlust lihtsasti alandada. Seda argumenti toetab järgmine huvitav tähelepanek. Nagu ajalugu on näidanud, kipub kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus püsima nominaalse SKP aastase kasvumäära lähedal. Samas, alates 2010. aasta keskpaigast on see olnud järjepidevalt allpool nominaalse SKP kasvunäitajat. Praegu on see vahe taas sellest ajast saadik suurima vahe lähedal, sest nominaalne SKP kasvas 5,4%, samal ajal kui võlakirjade tootlus on ligikaudu 3%.

Teise kvartali kasumite hooaeg ületab ootuseid ja tuleviku suunised on samuti positiivsed
2018. aasta teise kvartali kasumite hooaeg kujuneb erakordselt tugevaks, eriti USAs. Niigi väga suurtest ootustest hoolimata on 78,6% kõikidest S&P 500 ettevõtetest teatanud kasumitest, mis ületavad analüütikute ootuseid. Värskeimad andmed näitavad, et teise kvartali kasumid olid USAs 23,5% paremad võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga. Oluline on see, et ka tulud kasvavad jõudsalt ehk 9,2%, mis kinnitab seda, et kasumikasv ei tulene üksnes maksureformi mõjust.

Võrreldes USAga on Euroopa ettevõtete teise kvartali kasumid tagasihoidlikumad, ent kasv on siiski jõuline. Teise kvartali eeldatav kasumite kasvumäär Euroopas on 8,7% ja ligikaudu 50% ettevõtteid, mis olid juba aruande esitanud, ületasid ootuseid.

Samas, investorite jaoks on tulevased kasumid kõige olulisem näitaja, sest need on peamine aktsiaturgu mõjutav tegur. Praegused prognoosid ja eelkommunikatsioon toetavad tõususuundumuse jätkumist. Odavam euro peaks suurendama Euroopa kasumeid, mille kasvumäär peaks järgmisel aastal jõudma kahekohalise näitajani.

Kui USAs maksukärbete mõju taandub, on loogiline, et sealne kasumikasv aeglustub võrreldes praeguse tasemega. Samas eeldab turg endiselt üle 10% kasumikasvu.

Aktsiad ei ole odavad, ent jõulist kasumikasvu arvesse võttes tunduvad praegused hinnad mõistlikud

Praegused aktsiahinnad tekitavad investoritel sageli muret, sest paljud peavad aktsiaid kalliks. Ehkki aktsiad ei ole mõistagi odavad, sõltub kalliduse ulatus kasutatud näitajatest.

Kuigi kasumite suurenemine on aidanud olukorda parandada, on P/E suhtarvud (varasemate kasumite põhjal) oluliselt ülalpool ajaloolist keskmist taset. Tsükliliselt korrigeeritud P/E suhtarv (CAPE) on All Country World Indexi puhul praegu 21,8, võrreldes mediaaniga 18,4. Arenevate turgude aktsiad on odavamad (14,1), ent ei ole siiski liiga odavad ja püsivad pikaajalise mediaani 15,9 lähedal.


Kuna aga aktsiaturud kauplevad tulevaste ootuste alusel, peaks tulevane PE (hind jagatud 12 kuu tulevase oodatava kasumiga) andma parema ülevaate praegusest hinnatasemest. Kui vaadata tulevast PEd, on pilt palju parem ja aktsiad tunduvad õiglasema hinnaga. USA tulevane PE on praegu 17,1, All Country World Indexi tulevane PE on 15, seejuures arenevate turgude aktsiate tulevane PE on 11,4.

Väljavaade

Kokkuvõttes toetab praegune keskkond jätkuvalt riskantseid varasid. Maailmamajandus kasvab heas tempos. Inflatsioonisurve puudumine võimaldab keskpankadel hoida leebe üleilmset rahapoliitikat ja selle karmistamine toimub vaid vähehaaval.

Aktsiahinnad ei tohiks investoritele suurt muret valmistada, sest ajalooliselt on aktsiad näidanud head kolme- ja viieaastast tootlust praeguse olukorraga sarnases olukorras – kui valitses aktsiate tõususuundumus (hetkehind on üle kümne kuu libiseva keskmise) ja hinnatase oli keskmisest kõrgem. Alles siis, kui hinnatasemed muutuvad äärmuslikuks (rohkem kui üks standardhälve üle keskmise), halveneb tuluväljavaade märkimisväärselt, ent me oleme sellest tasemest kaugel.


Peamine oht meie väljavaate puhul on kaubandussõdade võimalik süvenemine ning kaasnev mõju majandusele ja ettevõtete kasumitele. Samas on tõesti võimatu prognoosida poliitikute tegevust ja seega seda, milliseks olukord kujuneb. Seepärast jälgime hoolikalt selle valdkonna muutuseid, võttes arvesse asjaolu, et volatiilsus võib sündmuste arenedes suureneda.

VASTUTUSE VÄLISTUS

Hoiatused

  • See turundusteade ei ole investeerimisanalüüs ega ole koostatud sõltumatu investeerimisanalüüsi standardite kohaselt.
  • See turundusteade ei piira ega keela pangal või selle töötajatel andmete kasutamist enne nende avaldamist.
Turundusteate allikas

Turundusteate on koostanud portfellihalduse üksus, mis kuulub Luminor Bank ASi (registrikood 11315936, aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn, Eesti Vabariik, edaspidi Luminor). Portfellihalduse üksus osutab Luminori klientidele valikulisi portfellihalduse teenuseid.

Järelevalveasutus

Krediidiasutusena allub Luminor Eesti finantsjärelevalve ja kriisilahendusasutuse (Finantsinspektsioon) järelevalvele. Lisaks allub Luminor Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvele. EKP teeb järelevalvet ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) kaudu, mis koosneb EKPst ja riiklikest järelevalveasutustest (nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013 – SSMi määrus). Kui selles tekstis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, osutavad viited õigusnormidele Eesti Vabariigis jõustatud õigusaktidele.

Väljaande sisu ja allikas

Selle turundusteate on portfellihalduse üksus koostanud teabe edastamise eesmärgil. Luminor ei pea selle teate saajaid oma klientideks ega vastuta nende poolt väljaande sisu kasutamise eest, sest see ei pruugi sobida neile isiklikuks kasutamiseks.

Portfellihalduse üksuse seisukohad võivad erineda Luminori turundusüksuse soovitustest või seisukohtadest. Selle põhjuseks võivad olla erinevad investeerimishorisontide tulemused, konkreetsete meetodite kasutamine, isiklike tingimuste arvestamine, konkreetse riskihinnangu rakendamine, portfelliga seotud kaalutlused või muud tegurid. Seisukohad, hinnasihid ja arvestused põhinevad ühel või mitmel väärtuse hindamise meetodil, nt rahavoogude analüüs, kordarvude kasutamine, turuliikumiste tehniline analüüs, mis võtab arvesse turu olukorda, intressimäärade prognoose, valuutaprognoose ja investeerimishorisonte.

Luminor kasutab avalikke allikaid, mida peab usaldusväärseks, kuid ei ole andmeid iseseisvalt kontrollinud. Luminor ei anna ühtegi garantiid, kinnitust ega tagatist nende andmete täpsuse või täielikkuse kohta. Kõik investeeringud on seotud riskiga ja võivad kaasa tuua nii kasu kui ka kahju.

See turundusteade ei kujuta kohaldatavate õigusaktide mõistes ei pakkumist ega prospekti. Finantsinstrumendi, finantstoote või investeeringuga (kõik edaspidi: toode) seotud investeerimisotsus tuleb langetada heakskiidetud ja avaldatud prospekti või asjaomase toote täieliku dokumentatsiooni alusel, mitte selle dokumendi põhjal. Seda dokumenti ja selle mistahes osi ei saa käsitada ühegi lepingu või siduva kohustuse alusena. See dokument ei asenda vajalikku finantsinstrumendi või finantstoote ostu- või müügialast nõustamist.

Turundusteate üldisus

Luminori portfellihalduse üksus on turundusteate koostanud üldise teabe edastamise eesmärgil ning seda ei saa tõlgendada investeerimisotsuse ainsa alusena. Selle eesmärk ei ole konkreetse finantsinstrumendi või -strateegia personaalne soovitamine. Luminor ei vastuta turundusteate sisu kasutamise eest selle saajate poolt.

Kui see turundusteade sisaldab soovitusi, siis ei tuleks neid soovitusi käsitada selles tekstis kajastatud teemade objektiivse või sõltumatu selgitusena. See dokument ei kujuta personaalset investeerimisnõuannet ega arvesta selle saajate individuaalseid finantstingimusi või eesmärke. Selles tekstis käsitletud väärtpaberid või muud finantsinstrumendid ei pruugi sobida kõikidele investoritele. Investor kannab kõik investeeringuga seotud kahjude riskid. Luminor soovitab investoritel iseseisvalt hinnata iga selles tekstis käsitletud emitenti, väärtpaberit või finantsinstrumenti ja konsulteerida vajaduse korral sõltumatute nõustajatega.

Selles dokumendis sisalduv teave ei hõlma nõustamist konkreetsest investeerimisotsusest tulenevate maksutagajärgede kohta. Siin ei ole toodud konkreetsete investeerimistoodete hinnangulisi kulusid ja tulusid. Iga investor peab ise hindama oma investeeringuga seotud maksusid ning muid rahalisi eeliseid ja puuduseid.

Riskiteave

Teatud finantsinstrumentidesse, sh selles dokumendis mainitud instrumentidesse investeerimise risk on üldiselt suur, sest nende turuväärtus sõltub paljudest teguritest. Mistahes investeeringu väärtus ja tulu võib päev-päevalt muutuda asjaomastel turgudel toimuvate muutuste (sh turu likviidsuse muutuste) tõttu. Selles tekstis toodud teabe eesmärk ei ole prognoosida tegelikke tulemusi, mis võivad kirjeldatud tulemustest olulisel määral erineda. Eelmiste perioodide tootlus ei pruugi viidata tulevastele tulemustele. Konkreetsesse finantsinstrumenti investeerimisega võib investor kaotada kõik või osa oma investeeringutest.

Olulist teavet investeerimistoodete ja -teenustega seotud riskide kohta võite lugeda siit.

Huvide konfliktid

Võimalike huvide konfliktide vältimiseks ja isikliku konto tehingute ja/või siseringitehingute haldamiseks kehtivad Luminori töötajatele kindlad eetilise käitumise, siseteabe haldamise, avalikustamata uurimistulemuste käsitlemise ja isikliku konto tehingute sise-eeskirjad. Need eeskirjad on koostatud kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja asjaomaste tegevusala standarditega. Luminori palgapõhimõtetes ei ole kapitaliturgudel saadud tulud seotud üksiktöötajate tasustamisega.

Selle turundusteate kättesaadavus ei ole seotud tehtud tehingute koguse või mahuga.

See materjal on koostatud kooskõlas Luminori huvide konflikti vältimise põhimõtetega, millega saate tutvuda siin.
 
Levitamine

Seda turundusteadet ei tohi edastada ega levitada USAs ega Kanadas või neile kuuluvatel territooriumitel või valdustes, samuti ei tohi seda levitada ühelegi USAs ega Kanadas elavale isikule. Seda dokumenti ei tohi ilma Luminori eelneva kirjaliku nõusolekuta paljundada, taasesitada ja/või levitada.