Luminori peaökonomist Tõnu Palm

Põhiteemad

Eesti majandus demonstreeris koroonakriisis taaskord suuremat stabiilsust

Sarnaselt 2012–13. aasta euro võlakriisi perioodile demonstreeris Eesti majandus taaskord koos teiste põhjapoolsete Euroopa majanduspiirkonna riikidega suuremat stabiilsust ja paindlikkust tulla toime ootamatute majandusšokkidega nagu on seda globaalset majandust haavanud koroonaviirusest tingitud kriis.

Koroonaviirus põhjustas maailma kaubanduses järsemagi hangumise kui 2009. aasta globaalne suur finantskriis. Kuigi me ei ole tänaseks kriisist väljunud, on suurim langus euroala majanduses II kvartaliga seljatatud ja seega on sobiv aeg teha juba esimesi järeldusi, kuidas on seni läinud.

Sarnaste ootamatute ja erakordselt suurte majandusšokkide mõjude analüüsimisel on kahtlemata ülioluline laiem kontekst. Nimelt, mida tugevam ja stabiilsem on reaal- ja finantssektori kriisieelne seis, seda suurem on ka tõenäosus, et majandus tuleb kriisist välja kiiremini ja väiksemate kaotustega. Lisaks loevad muude tegurite kõrval majandusstruktuur ja majanduspoliitilised valikud.

Rikkalik majandusajalugu kinnitab seda, kui oluline on riikide keskpankade ja valitsuste omavaheline koostöö ja kiire tegutsemine, et sarnastest globaalse haardega kriisidest nagu COVID-19 või 2008. aasta globaalne finantskriis, võimalikult kiiremini taastuda. Täna võib selgelt väita, et arenenud riigid olid edukad, arvestades ainuüksi seda, kui kiirelt suudeti koroonakriisi puhul panna piir majanduse rahastamistingimuste halvenemisele ja millise kiirusega töötati välja majanduse abipaketid. Ka koroonaviiruse vaktsiinide väljatöötamine ja nende heakskiitmine toimub tõenäoliselt senise informatsiooni taustal ennaktempos.

Ühtlasi peegeldab käimasolev kriis seda, et mida tugevam on riikide rahanduslik olukord kriisieelselt, seda kiiremini ja mahukamalt on võimalus toetada erasektorit just olulises kriisi algfaasis, kui riskid kipuvad ilma piisava toetuseta kiirelt eskaleeruma. Täna paistab euroala riikide seas positiivse näitena silma taaskord Saksamaa, mille fiskaalsed abimeetmed on olnud jõulised, aga ühtlasi ka sihitud, panustades nõudluse toetamise kõrval ka majanduse soovitud struktuursetesse muutustesse. Euroopa riikide fookusesse on nihkumas digimajandus, innovatsioon ja rohepööre. Saksamaa puhul me kiire majanduse taastumise vilju alles näeme, samas hinnangut on veel vara anda, sest kriisi mõjud tööturul avalduvad viiteajaga. Sarnaselt on Balti riikide madal riigivõlatase jätkuvalt oluliseks eeliseks, mis võimaldab ka edaspidi sarnastes kriisiolukordades pakkuda reaalsektorile jõulist tuge. Tulemuseks on märksa stabiilsem majandus, tööturg ja koos sellega ka kiirem taastumine, mis tugineb euroalas täna veel paljuski sisenõudlusele.
 
Koroonaviirus ei löönud Eesti avatud majandust nii tugevalt kui kardetud

Pärast kolme järjestikust 5 protsendise keskmise majanduskasvutempoga aastat (2016–19) oli Eesti majandus juba enne pandeemia puhkemist suundumas mõõdukama kasvutempo suunas. Tööturul valitses kvalifitseeritud töötajate puudus ja palgasurve kasvas.

Samas sukeldus Eesti COVID-19 põhjustatud sügavasse majanduskriisi tugevamana kui varem. Nimelt puudusid majanduses olulised tasakaalustamatused, mida oli vaja kriisi raames korrigeerida. Kuigi Eesti on aastaid püsinud euroala kiirema kasvuga riikide tipus, ei ole sellega kaasnenud välistasakaalu nõrgenemist. Jooksevkonto on püsinud stabiilselt märkimisväärses ülejäägis (ca 23 protsenti SKP-st) ja Eesti majandus kokku on jätkuvalt välismaailma suhtes netolaenuandja (jooksev- ja kapitalikonto kokku on püsinud pluss poolel), paigutades rohkem vahendeid välismaale kui sealt laenates.


 
Oluline erinevus võrreldes 2008. aasta globaalse finantskriisi eelse perioodiga on see, et viimaste aastate tempokas majanduskasv ei ole Eestis tulnud välisvõlgnevuse kasvu arvelt. Koos heas tempos kasvanud reaalsektori säästudega on Eesti muutumas põhjamaadele sarnaselt oluliselt stabiilsemaks majanduseks, mis võib väliskeskkonna heitlikkuse perioodidel saada senisest rohkemal määral tuge sisenõudlusest ja fiskaalsetest stiimulitest. Eesti riigivõlg on jätkuvalt üks euroala madalamatest.

Lisaks on Eesti ettevõtted euroala heitliku väliskeskkonna taustal olnud aastaid investeeringute kavandamisel põhjamaiselt kaalutlevad ja pigem oma ambitsioonides kohati isegi liialt tagasihoidlikud.

Samuti mängib majanduse stabiilsuse osas tähtsat rolli kinnisvaraturg. Hoolimata euroala keskmisest kiiremast sissetulekute kasvust ja soodsatest euro baasintressidest ei ole Eesti kinnisvarahindade kasvutempo ületanud liigselt euroala keskmist kasvutempot. Seega klassikalist kinnisvara buumi, millest oleks olnud vajadust õhku välja lasta, COVID-19 eelselt Eestis ei olnud.

Kokkuvõttes aitavad erakordselt mahukad fiskaalpoliitika meetmed koroonakriisi leevendamisele enim kaasa. Euroopa Liidus ja euroalas osalevad riigid võidavad üheskoos kriisihaldusega tegeledes stabiilsust juurde, nagu näitab ka positiivne kuvand finantsturgudel, mis kaasnes 750 miljardi euro suuruse majanduse taastekava (European Recovery Fund) kokkuleppega. Euro vahetuskursi tugevus tagasihoidliku hinnasurve juures peegeldab täna paljuski investorite positiivsemat hinnangut euroala majanduse tulevikuväljavaatele.
 
Eesti euroala keskmisest kaks korda väiksem majanduslangus üllatas positiivselt

Hoolimata eelnimetatud suhteliselt heast majanduse stardipositsioonist püsisid kevadel kõrgel riskid, et Eesti avatud majanduse langus kujuneb välispiiride sulgemise, välisturistide voo seiskumise ja COVID-19 karantiini meetmete koosmõjuna pandeemia haripunktis ajutiselt kahekohaliseks. Realiseerus siiski positiivsem stsenaarium.

Koroonaviirus ei löönud Eesti avatud majandust nii tugevalt kui kardetud. Pärast 5 protsendise reaalse SKP kasvuga 2019. aastat sukeldus Eesti majandus II kvartalis oodatust mõõdukamasse 6,9 protsendisesse aastalangusse, säilitades kindla positsiooni euroala stabiilsemate ja kiirema kasvuga majanduste liigas.

Eesti majanduslangus kujunes euroala keskmisest 15 protsendisest SKP aastalangusest kaks korda tagasihoidlikumaks. Kui investeeringute ja ekspordi langus oli ootuspärane, siis tugevamaks osutus eratarbimine. See ei oleks saanud juhtuda ilma viiruse leviku kiire piiramiseta.
 
Viiruse uute juhtude jätkuv kontrolli all hoidmine on edu pandiks

Euroopa riikide kasvuväljavaade on koroonaviiruse piirangute leevendamise ja erakordselt stimuleeriva raha- ja fiskaalpoliitika toel paranemas. Samas võitlus koroonaviirusega ei ole kaugeltki möödas enne, kui on olemas toimivad vaktsiinid ja need on ka tarnitud.

Edu peamiseks pandiks on seega koroonaviiruse jätkuv kontrolli all hoidmine, mis on Eesti peamistel kaubanduspartneritel hästi õnnestunud.




Riskina on uute COVID-19 viirusjuhtude arv Eestis pööranud sügisele vastu minnes sarnaselt Euroopa teistele riikidele taas kergele kasvutrendile. Samas püsib uute nakatunute üldarv Eestis kevadega võrreldes veel tagasihoidlikul tasemel.

Ühtlasi on kasvanud võimekus reageerida uutele viirusepuhangutele lokaalsete ja proportsionaalsete meetmetega ilma vajaduseta suuremat osa majandusest taas sulgeda. Samas on viiruse edasise leviku osas jätkuvalt määramatust palju ja peab olema valmis ka tagasilöökideks. Euroopa riikide tõhusam koostöö ja infovahetus viiruse kontrolli all hoidmiseks on riske võrreldes kevadega samas vähendanud.
 
Eesti majanduse kiiret taastumist on seekord vedanud tugev tarbija

Arvestades koroonakriisi sügavust on erakordseks saavutuseks see, et jaemüügi mahud ületasid Eestis möödunud aasta taset juba maikuus (2,6 protsenti a/a). Seejuures I poolaasta kokkuvõttes küündis jaemüügi mahukasv koguni 1,8 protsendini aastatagusega võrreldes ja seda hoolimata välisturismi vabalangusest.

Koroonaviiruse piirangute haripunktis (valitsuse kehtestatud eriolukord koroonaviiruse tõkestamiseks kestis 12. märtsist 17. maini) olid Eestis suletud kaubanduskeskused ja avatud vaid toiduainete ning muude esmatarbekaupade kauplused ja ehitustarvete poed. Jaemüügi suurim langus jäi seega aprillikuusse, mil Eesti jaemüük kahanes märkimisväärselt 12,9 protsendi võrra (euroalas 19,3 protsendi võrra) aastatagusega võrreldes.

Jaemüügi mahtude esialgne kiire kasvuhüpe majanduse taasavamisel oli ootuspärane. Samas Eesti tarbija üllatas positiivselt, kuivõrd kriisieelne tase ületati juba maikuus. Sarnane oli ka kaubanduspartnerite Saksamaa, Rootsi, Soome ja Taani kogemus.

Jaemüügi mahud tulid Eestis alla kõrgelt tasemelt, arvestades tempokat 4 protsendilist keskmist kasvu 2019. aastal. Positiivse üllatusena suutis jaesektor jääda plusspoolele ka esimese poolaasta kokkuvõttes. Müügitulu keskmine kasv jaanuarist-juunini küündis 1,8 protsendini aastatagusega võrreldes ja seda hoolimata välisturismi vabalangusest, sest lennu- ja laevaliiklus seiskus.
Maksebilansi statistika viitab, et välisturistidelt II kvartalis laekumata jäänud tulusid aitasid päris suures osas kompenseerida eestlaste vähenenud kulutused välismaal. Välisreiside ärajäämise tõttu sai hoogu siseturism.


Positiivselt poolelt järgnes euroala jaemüük aastakasvuga juba juunis. Esialgsele majanduse taasavamisest lähtunud kasvuhüppele järgneb jaemüügi sektoris juba mõõdukam kasv, mis sõltub paljuski tööturu arengutest.  
 

COVID-19 põhjustas e-kaubanduses buumi

Kriisi haripunktis toimus enneolematu buum Eesti e-kaubanduses, kus müügimahud kasvasid märtsi ja aprillikuu keskmisena üle 40 protsendi aastatagusega võrreldes (euroalas 32 protsenti).

Kahekohaline kasv euroala e-müügis peegeldab riikideülest majanduste digitaliseerimise trendi, mis võimaldab tarbijal jõuda poodi sinna füüsiliselt kohale sõitmata. E-kaubandus on kõigest jäämäe ülemine osa, mida uuel tehnoloogial pakkuda on. Eesti e-riigi lahendused laiemalt võimaldasid karantiini perioodil hoida majandust töös nii palju kui see oli võimalik. E-riigi lahenduste edasiarendamine on pidev töö ja innovatsioon, mis vajab struktuurivahenditest täiendavat rahasüsti.

Jaemüügi puhul on tegemist V-kujulise kasvupõrkega, mida kogu majanduse kohta väita ei saa

Euroopa tarbija on positiivselt üllatanud, arvestades, et COVID-19 risk ei ole täielikult taandunud ja tarbijakindlustunne püsib ajaloolisest keskmisest oluliselt madalam. Tarbija roll majanduse taastumisel kriisieelsele tasemele on oluline, kuivõrd tarbimine moodustab Euroopa riikide majandusest suurima osa. Kriisi raames kasvab esialgu säästmine ja kerge viiteajaga järgneb sellele hõive langus. Eesti eraisikute hoiuste aastakasv on varasemalt 9 protsendilt jõudnud 11 protsendini. Kõrgem säästmise tase on määramatus keskkonnas ootuspärane.

Eesti jaemüügi esialgsele kasvuhüppele järgneb mõõdukam areng, mis hõlmab samas juba senisest ühtlasemalt erinevaid kaubanduse harusid. Näiteks koroonakriisile kõige järsemalt reageerinud tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite haru on märtsi-aprillikuu 58 protsendise müügitulu vabalanguse (euroalas -69 protsenti) suutnud juuliks taandada 5 protsendiliseks aastalanguseks (euroalas 26 protsendiline aastalangus). Viimastel kuudel on enamus jaekaubanduse harudest püsinud plusspoolel. Samas linna keskustesse peidetud nišipoed ja kaubamajad tunnetavad vast kõige vahetumalt välisturistide puudust, sest alanud uus kooliaasta tähendab ühtlasi suvise turismihooaja lõppu. Taaskord pakuvad abikäe e-poe lahendused, avades ligipääsu laiemale kliendirühmale.


 
Uute sõiduautode turg peegeldab ilmekalt tarbijate sentimenti

Koroonaviiruse tõttu sai proportsionaalselt kõige rohkem pihta püsikaupade ost ja seda eeskätt uute sõiduautode osas. Euroopa majanduste taasavamisega koroonaviiruse piirangutest on ka selles valdkonnas täheldada esimesi paranemise märke.

Erinevalt näiteks Saksamaast ja Prantsusmaast, mis majanduse stimuleerimise meetmete raames toetasid hübriid- ja elektriautode soetamist, pidid Eesti automüügisalongid tulema toime ilma spetsiaalselt autoturu elavdamist toetavate riigipoolsete abimeetmeteta.

Eesti puhul peegeldab seega aprillikuust alanud uute sõiduautode müügi taastumise trend suhteliselt objektiivselt, et ostja on esimesest kevadisest koroonaehmatusest hakanud toibuma ka ilma lisadopinguta. Tarbijakindlust peegeldav nõudlus on küll kaugel kriisieelsest tasemest, kuid tunneli otsas paistab juba roheline tuli. Uute sõiduautode registreerimine langes aprillis-mais rekordilised 65 protsenti aastatagusega võrreldes ning taandus juuli-augusti keskmisena 29,8 protsendini. Suve keskel prognoosis ACEA Euroopa turu aastalanguseks tänavu 25 protsenti.

Kui eelnimetatud jaemüügi V-kujulise taastumisega on Eesti püsinud edukamate riikide liigas, siis uute sõiduautode turul on vaja veel kõvasti pingutada. Esimese poolaasta kokkuvõttes langes uute sõiduautode registreerimine Eestis sarnaselt Saksamaale 34,5 protsenti, mis on võrreldav euroala keskmise 39 protsendise aastalangusega. Eesti keskpärane tulemus jääb seekord selgelt alla naabritele Soomes, Taanis ja Rootsis, kus langused piirdusid vastavalt 21, 28 ja 25 protsendiga.

 
 
Eestil avaneb võimalus suunata nutikat arengut investeeringutega tarka majandusse

Majanduse jõuliste abimeetmete, COVID-19 piirangute leevendamise ja nüüd siis ka tärganud välisnõudluse toel kujuneb majanduse taastumine ekspordi ja tööstuse mahtude kosumisega laiapõhjalisemaks. Eesti SKP jõuab tänavusest 4,6 protsendisest aastalangusest tubli 4,2 protsendise kasvuni 2021. aastal. Majanduse taastumise tempo kujuneb tõusu esimeses faasis kiireks, jäädes samas majandusharude lõikes esialgu veel ebaühtlaseks. Osad majandusharud seisavad silmitsi uue normaalsusega, mis tähendab töökohtade arvus püsivamat muutust.

Euroopa majandused on teise kvartali sügavast langusest pööranud koroonaviiruse kiuste kasvutrendile ja seda peegeldavad ettevõtete kindlustunde paranemine ja tellimuste kasv, mis jõuavad edaspidi järk-järgult ka investeerimisotsustesse. Ettevaates lisavad Eesti majanduse taastumise perspektiivile lisakindlust jõuliselt kasvanud reaalsektori säästud ja riigi likviidsuspuhvrid, mis koos lisanduvate ELi struktuurifondi vahenditega ootavad edaspidi investeerimist. Hästi kapitaliseeritud finantssektor võimaldab investeerida uude laenukasvu. Vabad tootmisvõimsused ja määramatus on tegurid, mis hoiavad esialgu investeeringuid vaos.

Esialgsest kasvuhüppest olulisemaks kujunevad nüüd majanduspoliitilised valikud, kuhu koroonaviirusest taastumise toetamiseks riigi laenatud miljardid eurod koos ELi struktuurifondi vahenditega tulevikus investeerida. Strateegiline valik sisaldab lihtsustatult kombinatsiooni kahest äärmusest, millest esimeseks on sisenõudluse ja heaolutunde lühiajaline stimuleerimine ning teiseks investeeringud ekspordi konkurentsivõimesse ja innovatsiooni. Kergema valiku teed minnes ja valdavalt sisenõudlust stimuleerides on võimalus saavutada küll kiiremini jõuline majanduskasv ning heaolutunne, kuid see edu võib osutuda pikemas perspektiivis petlikuks.  

Jätkusuutliku ja pikaajalise heaolu kasvu seisukohalt oleks vaja senisest jõulisemalt toetada teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid inimkapitali, mis viiks teenuste ja toodete innovatsioonini. Erasektori poolt on tulnud mitmeid erinevaid initsiatiive nagu näiteks soovitus rakendusuuringute arengukava väljatöötamiseks. Riigi- ja erasektori koostöös saab defineerida sammud majanduse digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimiseks. Kasvab täiend- ning ümberõppe vajadus hariduses.

COVID-19 leviku piiramiseks rakendatud distantseerumise nõuded tõukasid omakorda tagant majanduste digitaliseerimist ja tehnoloogilist transformatsiooni, mille mõjud ärimudelitele, aga ka tööturule ulatuvad aastate taha. Selle värvikaimaks näiteks on e-kaubanduse buum ja tormiliselt kasvavad digimajanduse andmesidemahud, mis viivad 5G mobiilside ja teenuste arendamise taustal uue globaalse võidujooksuni.

Eestil avaneb esmakordselt võimalus suunata nutikat arengut sedavõrd suuremahuliste investeeringutega tarka majandusse. Investeeringute valik määrab paljuski ära, kui kiire pikaajalise jätkusuutliku sissetulekute kasvuga, uutest tehnoloogiatest kasulõikavaks ja roheliseks kujuneb Eesti kasvupööre järgmisel kümnel aastal.