Luminori majandusprognoos – kevad 2020

Praegu on üks segasemaid aegu maailma majanduslikest väljavaadetest kirjutamiseks. Nende lausete lõpetamise hetkel liigub maailm tundmatule territooriumile ja võib nende avaldamise ajaks olla liikunud sellel võõral alal juba palju sügavamale sisemaale.

Viimati oli see aastakümneid tagasi, kui jõukate riikide elanikud seisid silmitsi võimalusega nakatuda sedavõrd ohtliku viirusega nagu Covid-19. Riskid on piisavalt suured, et avaldada mõju inimeste käitumisele, mis ongi muutumas. Sestap on kiiresti muutumas ka majandus. Moodne maailm sõltub reisimisest ja inimestevahelisest suhtlusest, mida praegu aga piiratakse. Majanduslik mõju tuleneb otsesest mõjust nõudlusele (eriti reisi-, toitlustus- ja meelelahutusturul), töökäte puudumisest tingitud toodangu vähenemisest ja väärtusahelate katkemisest. Seejärel saab välja tuua investeeringute edasilükkumise, finantsturgude ülereageerimise ja bilansiväärtuse languse.

Uus koroonaviirus pole ainus, mis praegu majanduslikke väljavaateid kujundab, kuid hetkel on see kaalukam kui kõik muud lühiajalised mõjutegurid. Meie eelmise aruande tegemise ajast on ilmnenud teisi huvitavaid arengutendentse ja ühel hetkel tulevikus pääsevad võimule uued jõud. Kõigepealt peame aga tegelema praeguse äärmusliku olukorraga. Riskifondide guru Roy Dalio on nimetanud seda „sajandi katastroofiks“. Loodame, et ta eksib, kuid karmid väljaütlemised võivad aidata tähelepanu õigesse kohta suunata.

Epideemia majanduslik mõju alles hakkab avalduma. Seda võib liigitada järgmiselt:

Keegi ei suuda veel piisava täpsusega prognoosida mõju toodangumahtudele, vaid ainult mõnd kiiresti leviva mõju komponenti. OECD ütles 2. märtsil, et maailma majandus kasvab 2020. aastal põhistsenaariumi järgi 2,4%, prognoosides, et puhangu kontrolli alla saamise stsenaariumi korral on mõju kasvule 0,5 protsendipunkti suurune ning juhul, kui epideemia võtab maad ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ja põhjapoolkeral, siis 1,5 protsendipunkti suurune. See on nähtavasti praegu juhtumas, mis tähendab, et tõenäolisema põhistsenaariumina peaks vaatlema pessimistlikku stsenaariumi või 1,5% kasvu 2020. aastal. Selle OECD stsenaariumi järgi on mõju üleilmsele kasvule suurim kolmandas kvartalis (1,8 protsendipunkti) ja mõnevõrra väiksem (ligikaudu 1,6 protsendipunkti) nii teises kui ka neljandas kvartalis.

Rahvusvaheline Finantsinstituut (IFF, mis esindab 450 suurt panka ja muid finantsteenuse pakkujaid) uuendas oma prognoose 6. märtsil. IFF vähendas oma 2020. aasta maailmamajanduse kasvu prognoosi endiselt 2,6%-lt 1,6%-le (turuvahetuskurssidele tuginedes). Hiina majanduse kasvuprognoosi vähendati 5,8%-lt 4,0%-ni. See eeldab V-kujulist taastumismudelit – esimeses kvartalis 1,0% kahanemine, 2. kvartalis 2,0% kasv. IFFi ökonomisti Robin Brooksi hinnangul on see väga julge eeldus. Euroala kasvuprognoos on hinnatud ümber 1,2%-lt 0,5%-ni, USA oma 2,0%-lt 1,3%-ni. Jaapani majandusele prognoositakse 0,4% kahanemist, mitte enam 0,2% kasvu. Fakt, et prognoose on nii märkimisväärselt muudetud juba nüüd, kui epideemia kohta teatakse alles üsna vähe, paneb mõtlema.

Majanduspoliitika tegijad ei istu jõude. Föderaalreserv vähendas oma rahapoliitilist intressimäära 50 baaspunkti võrra, turud tõotavad täiendavaid kärpeid, mis viiks USA tagasi null- või nullilähedase intressimäära poliitika maailma. Laialdaselt tunnustatakse seisukohta, et vastus peab olema ennekõike fiskaalne. USA valmiduses ja võimes jõulisi meetmeid rakendada ei kahtle keegi, kuid seda, kuidas euroalas juriidiliste ja institutsiooniliste piirangutega toime tullakse, saame alles näha. Itaalia on juba eelarvedefitsiidi piirangute järgimisest loobunud. Euroopa Komisjon on öelnud, et 2020. aasta stabiilsusprogrammi hinnates „arvestatakse liikmesriikide vajadusega rakendada oma kodanike heaolu tagamiseks ja koroonaviiruse puhanguga seotud negatiivsete majanduslike mõjude leevendamiseks erakorralisi meetmeid“1.Oleme nõus sellega, et riikidele peaks andma suurema vabaduse ajutise erakorralise olukorraga kohanemiseks, kuid ühtne poliitiline raamistik tuleb säilitada.

Arvame, et valitsuse otsesed rahaülekanded majapidamistele võiksid olla väga asjakohased nii haiguse kontrolli alla saamise kui ka negatiivse nõudluse piiramise huvides. Need aitaksid lahendada sellise probleemi nagu rahanduslikult vähem kindlustatud inimeste soovimatus töölt puududa, kuna nad ei saa endale lubada sissetulekus kaotamist.

Üleilmne tervisedraama on valmistanud ränga pettumuse, kuna uue aasta hakul jõuti üldisele kokkuleppele, et maailm on murdmas välja aastail 2018–2019 valitsenud aeglustumise etapist. Seda arvamust peegeldasid tõusutendentsid väärtpaberiturgudel. Vahetult pärast meie eelmise, septembri aruande avaldamist olid maailmamajanduse väljavaated endiselt halvenemas, kuid novembris ja detsembris algas nn pehmete indeksite ja aktsiaturgude osas positiivne pööre, mis jätkus ka veel jaanuaris ja veebruaris, vaatamata suurenevatele pandeemiariskidele. Arenenud riikide tootmisnõrkus püsis, kuid niisamuti püsis divergents teenuste suhtes. Ehitussektor püsis üsna heas seisus, eriti Ameerikas, kus elamuehitusturg hoogsalt tugevnes. Usaldusindeksitest võis veel veebruaris välja lugeda mõningaid tugevuse märke. Näiteks euroala tootmise PMI jõudis nn neutraalse 50 punkti joone lähedale, mis oli 12 kuu kõrgeim tulemus (49,2). Paistab, et varude korrigeerimise tsükkel hakkab lõpule jõudma, kuigi praegu võib varude madal tase tarneahela tõrgete negatiivset efekti võimendada. Tootmis- ja finantsturgude meeleolu aitas tõsta viimase kahe aasta ühe peamise stressiallika kõrvaldamine kui USA ja Hiina sõlmisid esimese etapi kaubandusleppe. Mõistlik on eeldada, et Donald Trump püüab vältida ebakindluse suurenemist, mis võib vähendada tema tagasivalimise võimalust.

Möödunud kuude positiivsed trendid varem või hiljem taastuvad, kuid tõenäoliselt alles 2020. aasta teisel poolel või ehk isegi alles 2021. aastal. Kui taastumine algab, siis jõuliselt. See pandeemia on tõsine, kuid ajutine šokk. Mõnedes sektorites, näiteks lennureiside ja turismi valdkonnas võivad mõjud käitumuslike muutuste ja/või bilansiväärtuse vähenemise tõttu kesta kauem.

Finantsturud saadavad olulisi sõnumeid. Varsti peale meie eelmise aruande avaldamist hakkasid väärtpaberituruindeksid jõuliselt tõusma ja uute rekordite poole pürgima. Kuigi aktsiaturud on alates veebruari keskpaigast kahju kannatanud, oli kõige laiem üleilmne aktsiaindeks vahemikus 10. oktoober kuni 9. märts kaotanud vaid kasumis. Edasised suured langused on aga siiski täiesti reaalne võimalus. USA riigikassa tulukõver, mis arvestab ka 30 aasta võlakirju, langes esimest korda ajaloos alla 1%, andes signaali väga madalast riskivalmidusest. Bloombergi tarbijahinnaindeks on madalaimal tasemel pärast 1986. aastat. Seega, kas väärtpaberituru suhteline elastsus on märk optimistlikust taastumisootusest või hoopis märk meeleheitest, mis tuleb alternatiivide puudumisest, kuna suur osa fikseeritud tulu maailmast on muutunud fikseeritud kulu maailmaks, seda eriti veel reaalväärtuses?

Regionaalses vaates on täheldatav, et USA ja ülejäänud maailma vaheline divergents võib süveneda, nii makrotrendide kui ka finantsturgude osas. Kuigi Ameerika SKP kasv 2017.–2018. aastal nähtud eelarvepuudujäägi hinnaga saavutatud kiire kasvuga võrreldes vähenes, jätkub siiski rekordiline kasv. Hiljutised sündmused võivad seda divergentsi süvendada. Suhteliselt suurt ja iseseisvat majandust mõjutavad üleilmsete tarneahelate katkemised vähem. Samas ei ole see loomulikult immuunne. Murepilved on kogunemas. Näiteks oli PMI indeks veebruaris jaanuari 53,3 asemel vaid 49,6.

Viirusesaaga toob nähtavale mõned olulised euroala nõrkused. Rahapoliitika, mis võimaldab kiiremini reageerida, on juba suure surve all, mistõttu on vaja enam tuge fiskaalpoliitika poolelt, mida piiravad jäigemad eeskirjad. Hoolimata Euroopa mõnedest positiivsetest üllatajatest on majandus jätkuvalt väga habras. Itaalias on majanduslangus vältimatu. Saksamaal on suur nn tehnilise languse risk (kui SKP langeb kahe kvartali vältel, kuid üldine majanduslik olukord jääb soodsaks).

Saksamaa ja Itaalia vanguvad jätkuvalt majanduslanguse serval. Jaapan jätkas volatiivse kasvu ajajärku, viies tarbimismaksu läbimõtlemata tõstmisega oma majanduse neljandas kvartalis järsu languseni (SKP kahanes 1,6%). Vaid kolme G-20 riigi majandus kasvas või kasvab oodatavasti kiiremini kui USA majandus aastail 2018–2020. Arenevatel turgudel on suure pettumuse valmistanud India oma isetekitatud poliitiliste katastroofidega. Hiina puhul võis 2019. aasta lõpus täheldada kasvu kiirenemise märke, kuid nüüd on sealsed väljavaated muutunud.

Kesk- ja Ida-Euroopas jätkub kiire kasvu etapp, kuid kasv on siiski aeglustumas. Poola, siinne kõige olulisem majandus, kasvas 2019. aastal 4,1%. Jätkuvalt kasvasid jõuliselt ka teised piirkonna olulised majandused – Tšehhi (2,4%), Ungari (4,9%), Rumeenia (4,1%; IMFi 2019. aasta oktoobri hinnangud). Aastaid lõikasid need riigid kasu Lääne-Euroopa tootmisrajatiste ületoomisest ja tarbija tugevast kindlustundest. Siiski on üha enam märke sellest, et need majandused on jõudmas oma tootmisvõimsuse piirini ja kasv hakkab hoolimata muudest teguritest aeglustuma. Juba enne viirusesaaga algust prognoosis IMF 2020. aastaks majanduskasvu aeglustumist Ungaris 3,3%-le, Poolas 3,1%-le ja Rumeenias 3,5%-le ning selle jätkuvat jahtumist ka aastaks 2021.

Ukraina majandus paistab taastuvat, SKP kasv kiirenes, jõudes 2016.–2017. aasta 2,5%-lt 3,3%-le aastal 2018. Eelduste kohaselt kasvukiirus tõuseb 2020. aastast alates 3%-lt suuremaks. Venemaa kasvumäär jätkas märkimisväärselt kitsas ja madalas vahemikus kõikumist ja riigilt eeldati mitmeks aastaks 2% juurde püsima jäämist. OPEC+ kohtumise ebaõnnestumine 5. märtsil vallandas aga naftahinnasõja. Ühes hinnalangustega muudel tarbimiskaupade turgudel võib see anda Venemaa majandusele raske löögi. Poliitiline juhtkond oli kavandanud kasvu kiirendamise jõulist tõuget säästetud naftatulude toel, kuid nüüd on see stsenaarium kahtluse all.

Aasia jääb keskpikas perspektiivis kiiresti kasvavaks regiooniks. Ilmselgetel põhjustel on selles regioonis hetkel palju ebakindlust. Kuigi Hiina paistab iga päevaga turvalisemaks muutuvat, ei tea me veel seda, kuidas tulevad olukorraga toime nõrgemad valitsused, tervishoiusüsteemid ja tiheda asustusega slummid. Lisaks saab üha ilmsemaks see, et India ametlikud SKP näitajad pole usaldusväärsed. Viimaste aastate tegelikud numbrid on neist üsnagi erinevad. Ladina-Ameerika ja Saharast lõunasse jääva Aafrika väljavaade on jätkuvalt üsna trööstitu. Tarbekaupade hinnad on selgelt ebasoodsad ja olukord halveneb kiiresti.

Balti riigid astusid 2020. aastasse ebaharilikult sünkroonimata äritsüklitega. Puudutame seda teemat lähemalt riikide peatükkides, siin teeme vaid põgusa kokkuvõtte.

Leedul läheb üllatavalt hästi. Riigil on kõige paremini õnnestunud tootmisinvesteeringuid ligi meelitada. Leedu suure väärtusega teenuste eksport kasvab kiiresti, kuigi madalalt baasilt. 2020. aasta SKP kasvumäär oli peaaegu 4% ja oleks tõenäoliselt jäänud edaspidigi suuremaks kui 3%, kuid nüüd on kõik ebakindel. Leedul on siiski järgneval aastal ruumi positiivseteks tõusuüllatusteks, kuid arvestada tuleb ühe erilise riskiteguriga – haavatavusega ELi maanteetranspordi eeskirjade muutmise suhtes.

Lätis sõltub kasv rohkem eksporditurgudest, mis 2019. aastal järsult nõrgenesid. Lisaks – erinevalt Eestist ja Leedust, kus võib täheldada kinnisvaraturu arengute, laenuturu, ehitustegevuse, töökohtade lisandumise ja tarbimise vastastikmõju, on Lätis see sektor üsnagi nõrk ja tarbija kindlustunde näitaja madal. Neil põhjustel kasvas Läti majandus 2019. aastal teiste Balti riikide omast aeglasemalt ja jääb tõenäoliselt samasse olukorda ka 2020. aastal.

Eesti majandus järk-järgult aeglustub, kuid väga kiire algtempo pealt. Hästi välja kujunenud tugevad küljed on nähtavad. Nii spetsialistiteenuste eksport elaniku kohta kui ka tipptehnoloogia osatähtsus tootmises on suurim. Info- ja telekommunikatsiooniteenuste sektor kasvas möödunud aastal 28%, andes suurima panuse SKP kasvu.

Balti riikide epideemiariske tuleb tõlgendada ettevaatlikkusega. 2020. aastal ohustab euroala tõsise languse risk, kuid euroala ajaloo kolmest varasemast langusest kahega tulid Balti riigid üsna hästi toime. Kui tarneahelate tõrked jäävad püsima ja on tõsised ning kui viiruse levik hoogustub, muutub tulevikustsenaarium aga ettearvamatuks. Mure elektroonika- ja farmaatsiasektori tarnete turvalisuse pärast on hakanud pead tõstma. Selge on ka see, et maailmamajanduse üldisele langusele vastu panna oleks keeruline. On paratamatu, et 2020 kujuneb turismisektorile kaotuste aastaks. Selles aspektis on kõige haavatavam Eesti, kus turismisektori tulu elaniku kohta on olnud Balti riikide suurim. Lisaks seistakse silmitsi kohaliku tähtsusega probleemidega. Kõigi Balti riikide majanduses mängib ELi keskmisega võrreldes suuremat rolli metsa- ja puidutööstus, mille turg sõltub suuresti tsüklitundlikust ehitustegevusest. Toorainete transiit idast (peamiselt Venemaalt) läände on seni andnud püsiva tuluvoo, kuid see epohh näib olevat lõpule jõudmas.

Kuigi ajad on üsna trööstitud, võivad Balti riigid siiski enesekindlalt tulevikku vaadata. Viirused tulevad ja lähevad ning teised riigid on näidanud, et need on võimalik kontrolli alla saada. Näeme tugeva taastumise potentsiaali finantsturgudel ja positiivse pöörde võimalust majandussektorites, mis ei kannata struktuuriliste tõkete või nõrga bilansi probleemide käes. Balti riikide valitsuste võlg on väike ja nende pangasektor seisab tugevatel jalgadel. Lisaks on meditsiinisüsteemid tugevad ja hästitoimivad ning koondavad väga kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste. Olukord on pretsedenditu ja etteaimamatu, mis tähendab, et rahuloluks ruumi praegu ei jää, kuid samas pole kasu ka ülereageerimisest.


1Asepresidendi Valdis Dombrovskise ja majandusvoliniku Paolo Gentiloni 5. märtsi kiri Itaalia valitsusele