Mida toob aasta 2019?

2018 oli investorite jaoks keeruline aasta

2018. aasta polnud mitte üksnes investorite jaoks erakordselt keeruline, vaid ka mitmes mõttes erandlik. Esmalt oli see aktsiainvestorite jaoks viimase kümnekonna aasta raskeim, kuna üheski suuremas piirkonnas ei olnud tootlus positiivne, volatiilsus on aga samas märgatavalt suurenenud. Vastupidiselt paljude investorite ootustele ei toonud detsember kaasa kauaoodatud aktsiaosturallit, vaid osutus hoopis möödunud aasta kõige hullemaks kuuks. ACWI maailma aktsiaturu indeks langes detsembris üle 8% ja oli aasta lõpuks aastaga kahanenud 6,7% (eurodes).

Ida-Euroopa oli aktsiaturu tootluse poolest parim suur piirkond – selle aastane kahjum oli vaid 3,7%. Sellele järgnesid Ladina-Ameerika aktsiad, mille langus 2018. aastal oli 4,7%. Õigupoolest suutis kogu arenevate turgude piirkond turgude jaoks tormilises aastalõpus päris hästi vastu pidada, mis võimaldas arenevate turgude aktsiatel olla arenenud turgude aktsiatest paremate tulemustega. Arenevate turgude aktsiaindeks langes mullu 6,4%. Nende edu arenenud turgude aktsiate ees ei ole üllatav, arvestades seda, et arenevate turgude aktsiad on odavad nii absoluutväärtuses kui ka võrreldes arenenud turgude aktsiatega.

Möödunud aasta kõige halvemad tulemused olid aga Euroopa aktsiatel. Euroopa aktsiaindeks kukkus 2018. aastal 13,1%. Peale selle jõudsid paljude Euroopa riikide aktsiaturud ametlikult karuturu staatusesse.

Mullu polnud kasu isegi hajutamisest

Aasta polnud keeruline mitte üksnes üleilmsete aktsiainvestorite jaoks. Ausalt öeldes ei olnud finantsturul mullu edukas peaaegu ükski strateegia. Kasvavad intressimäärad hoidsid all üleilmsete võlakirjade tootlust. Seetõttu oli võlakirjade tootlus kokkuvõttes küll möödunud aasta läbilõikes positiivne, kuid 0,41% ei ole just kuigi hea näitaja. Sellest jäi ilmselgelt liiga väheks, et aktsiate langust tasakaalustada.

Ka toorainete hinnad olid eelmisel aastal languses – Bloombergi toorainete indeks langes 2018. aastal 8,1% (eurodes). Languse taga olid eeskätt energiahinnad, kuna üleilmne naftapakkumine ületas endiselt nõudluse, mis suurendas laovarusid. Samuti vähendas Hiina majanduskasvu aeglustumine nõudlust tööstuslike metallide järele – need odavnesid ja võimendasid seega indeksi langust.

Selline aasta võib hajutatud portfelliga investori jaoks kõvasti peavalu tekitada, sest tundub, et hajutamisest ei ole kasu. Siiski ei tohiks end lühiajalistest tagasilöökidest heidutada lasta, kuna investeeringuid tuleks teha pikemaks perioodiks. Teadlased on tõendanud, et pikas perspektiivis aitab hajutamine riskiga korrigeeritud tootlust suurendada.

2018 oli kõikuv, kuid vastas kenasti ajaloolisele keskmisele volatiilsuse tasemele

Kui võrrelda üleilmseid aktsiaid aastatel 2018 ja 2017, on näha märkimisväärseid erinevusi. 2017. aasta jooksul oli ACWI puhul vaid 21 päeva, kus indeksi väärtus muutus rohkem kui 1% ning neist 21-st oli langusepäevi vaid üheksa. 2018. aastal oli aga 48 päeva, mil indeksi väärtus muutus rohkem kui 1% ja millest langusepäevi oli 30. Suurim päevane langus oli 2018. aastal ligi kaks korda suurem kui aasta varem, vastavalt 2,8 ja 1,7%. Veelgi hullem on võrdlus kuude arvestuses: kui 2017. aasta kõige kehvemal kuul langes indeks vaid 1,3%, siis 2018. aasta detsembris langes see üle 8%. Selle tulemusena oli 2018. aasta eelnenud aastast märksa kõikuvam, kuid pikaajaliste keskmiste näitajatega võrreldes jäi volatiilsus siiski keskmisele alla.

Kui vaadata MSCI maailmaindeksi pikaajalisemat statistikat, võib näha, et alates 1970. aastast kasvas indeks eelnenud aastaga võrreldes 71% tõenäosusega. Keskmine aastatootlus oli sellisel juhul 16,5%.

Pärast indeksi jaoks negatiivset aastat suurenes tõenäosus, et maailma aktsiad järgneval aastal kosuvad, lausa peaaegu 79%-ni. Ka keskmine aastatootlus oli sellisel juhul suurem ehk 17,6%. Ehkki senine statistika maalib investoritele soodsa pildi, tuleb siiski meeles pidada, et varasem tootlus ei garanteeri tulevast tootlust ja turud võivad alati investoreid üllatada.

Kui majanduslangust suudetakse vältida, on senise keskmise korrektsiooniga võrreldav korrektsioon juba toimunud

Turud langesid 2018. aastal mitmel põhjusel, sealhulgas kasvavate intressimäärade, poliitilise ja geopoliitilise ebakindluse ning kaubandussõdade tõttu. Kõige rohkem tekitas siiski muret maailmamajanduse kasvu aeglustumine ja ettevaatavate majandusnäitajate langus.

OECD juhtindikaator (CLI), mille eesmärk on anda varakult märku majandustsükli järgmise faasi saabumisest, langes alla 100. See näitab, et ees ootab majandustegevuse aeglustumine, ja see on varem majanduslangusega päris kenasti kattunud. Siiski tuleb meeles pidada, et OECD määratleb majanduslangust mitte SKP languse, vaid lihtsalt majanduse märkimisväärse aeglustumisena.

Aeglustumisele ja mitte kahanemisele viitab ka üleilmne ostujuhtide indeks, mis jälgib tootmises, uute tellimuste arvus, varudes, tööhõives ja hindades esinevaid muutusi. See indeks on tublisti üle 50, mis viitab eesseisvale majanduskasvule.

Vaadates USA-d, mis on oma suuruse tõttu väga oluline, on peamine ohumärk praegu tulukõvera laugemaks muutumine. Samal ajal on ostujuhtide indeks kõigis arenenud riikides väga kõrgel tasemel ja tööturg on äärmiselt tugev.

Seetõttu on majandusteadlased ühel meelel, et 2019. aasta üleilmne majanduskasv ilmselt aeglustub, aga majanduslangust ei tohiks tulla. See on aktsiainvestorite jaoks oluline, sest majanduslanguse korral langevad aktsiad märksa rohkem. Kui vaadata seniseid andmeid alates 1900. aastast, oli karuturu keskmine langus USA-s majandussurutise korral 34,8%. Kui aga SKP ei langenud, kukkusid USA aktsiad keskmiselt 19,6%.

Tulevik

Majanduskasvu aeglustumine sundis aktsiaanalüütikuid langetama oma ootusi ettevõtete kasumite kasvule. Ehkki prognoositav kasv on kogu maailma arvestuses tubli 8%, on prognoose üle 3% koomale tõmmatud. Selline negatiivne dünaamika muudab investorid ettevaatlikumaks ja aktsiad odavamaks. Seetõttu on neljanda kvartali aruandlusperiood väga oluline, kuna oodatust paremad tulemused võivad investoritele tuua vajaliku hingerahu.

Majanduskasvu aeglustumise positiivne aspekt on see, et keskpangad ei pea intressimäärasid liiga kiiresti tõstma. Seetõttu ei usu turg, et föderaalreserv tänavu intressimäärasid tõstaks, ning tegutseb lausa ootuses, et 2020. aastal võidakse intressimäärasid hoopis langetada. EKP puhul usub turg vaid 36% tõenäosusega, et 2019. aasta detsembris võidakse intressimäärasid tõsta. Seetõttu võib arvata, et rahapoliitika jääb ka edaspidi toetavaks.

Maailmamajandust peaks omalt poolt toetama ka madal naftahind, mis aitab hoida inflatsiooni madalal tasemel ja vähendab ärisektori sisendkulu. Suurim oht on aga olukord, kus USA ja Hiina ei suuda kaubanduslepet sõlmida. See tooks kaasa uued tollitariifid, mis tähendaks majanduslangust mitte üksnes Hiinas, vaid ka USA-s ja kogu maailmas.

Üldises plaanis tähendas tulude kasv hindade vähenemise ajal seda, et üleilmsed aktsiad odavnesid. Maailma aktsiaturu indeksi puhul on hinna ja kasumi suhtarv praegu senisest keskmisest madalam. Eriti odavad on arenevate turgude aktsiad, arenenud turgude aktsiad on aga üsna õiglase hinnaga. Olgugi et lähiajal võivad aktsiad veelgi odavneda, peaks keskmisest madalam hinna ja kasumi suhtarv viitama sellele, et pikemas plaanis on tootlus keskmisest suurem.

Eelmine aasta näitas, kui oluline on pikaajalisele plaanile kindlaksjäämine ja kui keeruline on turu ajastamine. Isegi väga võimekad ennustajad, kes teadsid ette, et 2018. aasta ettevõtete kasum kasvab üle 20%, USA töötuse määr on rekordiliselt madal ja maailmamajandus kasvab tublisti, poleks osanud arvata, et aktsiad veel samal aastal langevad. Seega aitab pikaajaline mõtlemine ja senistele investeerimisplaanidele kindlaksjäämine investoritel suurema volatiilsusega toime tulla.

VASTUTUSE VÄLISTUS

Käesoleva turundusmaterjali (edaspidi Ülevaade) on koostanud Luminor Bank AS-i (edaspidi Luminor) analüütikud Ülevaate koostamise hetkel avalikkusele kättesaadava teabe põhjal ja lähtuvalt oma professionaalsetele hinnangutele. Vastavalt asjaolude muutumisele võivad Ülevaates antud hinnangud võrreldes käesolevaga tulevikus erineda, mistõttu ei võta Luminor vastutust Ülevaates esitatud hinnangute ajakohasuse eest.
Ülevaadet ei saa käsitada kui investeerimissoovitust investeerida väärtpaberitesse, sõlmida finantstehinguid või käituda mõnel muul viisil. Ülevaadet ei saa tõlgendada Luminori kinnituse või lubadusena Ülevaates kajastatud asjaolude toimumise kohta. Esitatud andmed ei seondu ühegi üksiku teabe vastuvõtja investeerimiseesmärkide, majandusliku olukorra või erivajadustega.
Ülevaates näidatud toodete ajaloolised tootlused on üksnes illustratiivse eesmärgiga. Eelneva perioodi tootlus ei ole tuleviku tootluse usaldusväärne indikaator ning tegelik tootlus võib oluliselt erineda.
Luminor ei vastuta mistahes kahjude eest, mida investor võib kanda, toetudes Ülevaates toodud informatsioonile. Enne investeerimis- või krediidiotsuse tegemist on soovitatav hankida antud olukorras vajalikku professionaalset abi ja hinnata toote või teenuse sobivust investori riskitaluvusega ja eesmärkidega.
Toodete tingimustega ja fondide prospektidega saab tutvuda Luminori kodulehel www.luminor.ee. Käesolevat dokumenti ei või paljundada, levitada ega avaldada ühelgi eesmärgil ilma Luminori eelneva kirjaliku loata.